Tiksu jõulumuinasjutt

Tiksu avastas ülikooli tulles, et jõulud on tema inimestele üks armas aeg. Siis ollakse koos perega, lauldakse toredaid laule ja kuusepuu alla ilmuvad kingitused.

Ka Tiksu põue tekkis soov oma perele, keda on terve ülikooli jagu, midagi kingituseks puu alla poetada. Mis küll selleks sobiks? Pereliikmed on tal ju igaüks isemoodi, neile meeldivad peaaegu kõik maailma asjad. Kuid kõik maailma asjad ei mahu kuusepuu alla. Tiksu mõtiskles veidi ja mõistis, et ainus, kes võib sellele küsimusele õiget vastust teada, on ülikooli vaim.

Ülikooli vaim elab koos Tartu vaimuga Toomemäel kõrguvas toomkirikus, kus asub ka Tartu Ülikooli muuseum. Kaks vaimu käivad sageli linna peal oma toimetusi tegemas, kuid hommikuti põõnavad mõlemad muuseumi kambrites pikalt. Kui vaikselt seista, võib kuulda nende norsatusi.

Nii rühkis Tiksu pärast hommikust loengut kohe Toome nõlvalt üles ja oli täpipealt muuseumi uste avanemise ajaks kohal. Rõõmus valvur tervitas teda avasüli ja pakkus, et küllap leiab Tiksu ülikooli vaimu üles pööningult.

Pööningule jõudmiseks läks Tiksul omajagu aega, sest muuseumis on nii põnev. Uudishimuliku linnuna piilus ta sisse igast uksest ja nende tagant ilmus välja üha uusi saladusi. Nokk pärani jalutas ta uhkes valges saalis, mis nägi välja nagu lumega kaetud muinasjutt. Laest rippuvad säravad lühtrid meenutasid talle toredaid valguskette, mis ilmuvad talvel tema kodu sammaste ümber. Ka pööning ise oli täis igasugu huvitavaid asju.

Tiksu teretas ja kuulatas, kuid ülikooli vaim ei vastanud. Nii istus ta põrandale ootama ja veeretas mõtteid, et mida küll kinkida – mis mahuks puu alla? Mis oleks sama kindel ja armas kui kodu? Äkitselt vajus ta kõrval kummuli suur pappkast, millest veeres välja veidi kulunud tekkel. Ohoo, see oli ju hoopis teistsugune kui Tiksu enda oma! Kastist leidis Tiksu igasuguseid üliõpilaste vormimütse, üks ägedam kui teine. Seejärel peatus linnu pilk vitriinidel ta noka ees ja äkitselt sähvatas peas ebatavaline idee. Kui õige kingiks hoopis jõulupuu, mis näeb välja natuke nagu tema kodu, aga ka natuke nagu tema pere? Ja kasutaks kingituse valmistamiseks just neid asju, mille otsas käib tudumas ülikooli vaim ise?

Mõeldud, tehtud. Muuseumi pererahvas lõi kohe kampa ja nii sündis valgesse saali isevärki sambakujuline puu, mis ehitud pööningult leitud vormimütsidega – igas neist peidus rohkelt ajalugu, seiklusi ja saladusi. Kõige krooniks asetas linnuke oma kõige esimese tekli, mis võttis kõik väikesed teklid justkui enesele kaissu. Nii sündiski linnukese jõulukingitus oma perele ja sõpradele – Tiksu jõulupuu!

Muinasjutu kirjutas: Liisi Õunapuu