Võrdse kohtlemise volinik
Tartu Ülikoolis peab olema selline töö- ja õpikeskkond, kus iga inimene saab õppida, töötada, õpetada ja teadusele pühenduda turvaliselt ning väärikalt. Ülikoolipere ei peaks tundma hirmu sattuda ebaõiglase kohtlemise, ahistamise või tõrjumise ohvriks.
Võrdse kohtlemise volinik on sõltumatu ja erapooletu nõustaja, kelle poole võivad seoses ebavõrdse kohtlemisega pöörduda kõik Tartu Ülikooli liikmed: üliõpilased, töötajad, praktikandid, külalisüliõpilased, külalistöötajad ja teised inimesed, kes osalevad ülikooli õppe-, teadus- või tööelus või on ülikooliga seotud selle struktuuriüksuste kaudu.
Pöörduda võib nii enda kui ka kellegi teise murega.
Kuidas ebavõrdset kohtlemist ära tunda?
Ebavõrdne kohtlemine tähendab olukorda, kus inimest koheldakse halvemini kui teisi tema mõne isikuomaduse või tausta tõttu või kus näiliselt kõigile võrdsed tingimused seavad osa inimesi teistest halvemasse olukorda.
Kõige sagedamini puudutab ebavõrdne kohtlemine järgmisi tunnuseid:
- sugu või sooline identiteet,
- vanus,
- rahvus, keel või etniline päritolu,
- puudest või terviseseisundist tulenevad vajadused,
- usulised või maailmavaatelised veendumused,
- seksuaalne sättumus,
- perekondlikud kohustused või hoolduskoormus.
Tähtis on teada, et diskrimineerimine võib olla nii tahtlik kui ka tahtmatu. Ka soovimatu mõju võib olla sama määrav kui tegelik kavatsus. Inimene võib kogeda ebavõrdset kohtlemist ka siis, kui teine pool ei pidanud oma käitumist solvavaks või ebaõiglaseks.
Ebavõrdne kohtlemine võib avalduda eri viisidel
Diskrimineerimine tähendab, et inimest koheldakse mõne tema tunnuse tõttu halvemini kui teisi samalaadses olukorras.
Näited
- Töövestlusel jäetakse sobiv kandidaat kõrvale üksnes tema vanuse tõttu
- Väikelapse vanemal ei võimaldata karjääri edendada, sest eeldatakse, et ta ei ole piisavalt pühendunud
- Erivajadusega õppijat ei kaasata õppetöösse, kuigi mõistlike kohandustega oleks tema osalemine võimalik
Ahistamine on soovimatu sõnaline, mittesõnaline või füüsiline käitumine, millega alandatakse inimese väärikust või luuakse hirmutav, vaenulik või solvav keskkond. See võib olla seotud soo, vanuse, rahvuse, puude või muu tunnusega.
Näited
- Korduvad kommentaarid inimese välimuse või keha kohta
- Seksuaalse alatooniga naljad või sõnumid, mis on nende sihtmärgile vastumeelsed
- Rahvuse, vanuse või puude üle naljatamine
- Õppejõu või juhi pidevad märkused, mis muudavad õpi- või töökeskkonna ebaturvaliseks
Ahistamise puhul on tähtis see, kuidas tajub adressaat ebamugava olukorra tekitaja käitumist. Sealjuures ei pea ta oma vastumeelsust selgesõnaliselt väljendama, eriti olukorras, kus pooled ei ole võrdsel võimupositsioonil.
Seksuaalne ahistamine on sõnaline, mittesõnaline või füüsiline seksuaalse olemusega käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on väärikuse alandamine, luues häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava või solvava õhkkonna. Seksuaalse ahistamise eeldus ei ole füüsiline kontakt.
Sooline ahistamine on sooga seotud käitumine või tegevus, mille eesmärk või tegelik toime on väärikuse alandamine ning häiriva, ähvardava, vaenuliku, halvustava või solvava õhkkonna loomine. Sooline ahistamine ei ole seksuaalse alatooniga, vaid tähendab ebaõiglast kohtlemist üksnes soo põhjal. Enamasti lähtub see ahistaja eelarvamuslikest üldistustest soo kohta.
Kiusamine on üldjuhul korduv, pikaajaline ning sageli sihipärane ja tahtlik käitumine, mille eesmärk või tagajärg on inimese alandamine, tõrjumine, isoleerimine või tema positsiooni nõrgestamine töö- või õpikeskkonnas.
Kiusamine ei pea olema seotud inimese ühegi tunnusega. See võib toimuda ka siis, kui tegu on võimu- ja muude inimestevaheliste suhetega või töökultuuriga.
Näited
- Töötaja pidev alavääristamine koosolekutel
- Vajaliku teabe varjamine või inimese teadlik kõrvalejätmine
- Avalik naeruvääristamine või kuulujuttude levitamine
- Pidev põhjendamatu kritiseerimine või kontrollimine
Kõik konfliktid ei ole kiusamine. Ühekordne tüli, teistsugune arvamus või sisukas tagasiside ei ole üldjuhul kiusamine.
Mõnikord ei ole probleemiks algne juhtum, vaid sellele järgnev reaktsioon. Ohvristamine tähendab, et inimest koheldakse halvemini seetõttu, et ta esitas kaebuse, juhtis tähelepanu mõnele probleemile, osales tunnistajana või toetas teist inimest tema pöördumisel.
Näited
- Üliõpilasele hakatakse pärast kaebuse esitamist põhjendamatult takistusi tegema
- Töötaja jäetakse pärast probleemi tõstatamist koosolekutelt või projektidest kõrvale
- Inimest halvustatakse või naeruvääristatakse selle eest, et ta julges abi otsida. Lastakse liikvele kuulujutt stiilis „ta ongi probleemne/konfliktne inimene“, „ta teeb sääsest elevandi“ vmt
Ebavõrdne kohtlemine ei sünni alati pahatahtlikkusest. Sageli mõjutavad otsuseid eelarvamused ja stereotüübid, mida inimesed ise ei pruugi märgata.
Näiteks võivad värbamist, hindamist või koostööd mõjutada
- vanuselised eelarvamused (ingl ageism),
- soolised stereotüübid (seksism),
- puudega inimeste võimete alahindamine (ingl ableism),
- rahvuse või kultuuritaustaga seotud eelarvamused.
Näited
- Kogenud kandidaat jäetakse ametikohale valimata, sest eeldatakse, et pensioniealine inimene ei ole enam uuendusmeelne või arenguvõimeline
- Naistöötajale ei pakuta juhtimisülesandeid, sest eeldatakse, et ta ei soovi või ei suuda töö- ja pereelu ühildada
- Välisriigist pärit töötaja ettepanekuid võetakse tiimis vähem tõsiselt, sest tema eesti keele oskus pole piisav
- Tiimis eeldatakse automaatselt, et naine vastutab suhtlemise ja korraldamise eest ning mees tehniliste ja sisuliste ülesannete eest
Mõnikord ei seisne probleem inimese tunnuses, vaid võimupositsiooni kasutamises viisil, mis kahjustab teise poole võimalusi või turvatunnet.
Erilist tähelepanu vajavad olukorrad, kus
- õppejõud õpetab või hindab üliõpilast, kellega tal on lähedane suhe,
- juhendaja mõjutab juhendatava võimalusi väljaspool akadeemilist suhet,
- juht teeb otsuseid töötaja kohta, kellega tal on isiklik suhe.
Konflikt saab alguse juba siis, kui võib tekkida põhjendatud kahtlus, kas inimese kohta tehtud otsus on erapooletu. Tähtis ei ole üksnes tegelik kallutatus, vaid ka see, kuidas olukord teistele osalistele paistab. Kui võimupositsioonil oleval inimesel on võimalik mõjutada talle lähedase inimese õpi-, töö- või karjäärivõimalusi, võib see jätta teistele mulje ebaõiglasest soosimisest ning vähendada usaldust otsustusprotsesside ja ülikooli vastu.
Näited
- Professor juhendab doktoranti, kellega tal on romantiline suhe, ning osaleb samal ajal tema stipendiumi või atesteerimise üle otsustamisel
- Osakonnajuhataja kuulub värbamiskomisjoni, kuhu kandideerib tema lähedane pereliige või elukaaslane
- Õppejõud õpetab üliõpilast, kellega tal on või on hiljuti olnud lähedane suhe, ning osaleb tema teadmiste hindamisel
Võrdne kohtlemine ei pruugi tähendada kõigi ühesugust kohtlemist, vaid hoopis erisuguste vajadustega arvestamist, et kõigil oleks võrdsed võimalused õppimiseks ja töötamiseks. See võib hõlmata õppematerjalide kohandamist, ligipääsu ruumidele, tehnilisi abivahendeid või paindlikke töö- ja õppekorralduslikke lahendusi.
Näited
- Ratastooli kasutav inimene ei saa osaleda komisjoni töös, sest koosolekuid peetakse ruumis, kuhu ta ei pääse
- Nägemispuudega üliõpilasele jagatakse õppematerjale ainult vormingus, mida tema abitehnoloogia ei toeta
- Lapsehoolduspuhkusel töötaja jäetakse kõrvale tööga seotud infost (näiteks eemaldatakse üksuse listist vm suhtlusgrupist), kuigi ta on väljendanud soovi säilitada sidet ülikooliga
- Osakonnas peetakse neuroeripäradega seotud kohandusi erikohtlemiseks ja töötajale heidetakse ette, et talle on võimaldatud paindlikke töökorralduslikke lahendusi
Mis ei ole ebavõrdne kohtlemine?
Tähtis on meeles pidada, et kõikide ebameeldivate või inimese ootustele mittevastavate otsuste tegemine ei ole ebavõrdne kohtlemine. Juhtidel ja õppejõududel on õigus teha töö- ja õppekorralduslikke otsuseid, anda tagasisidet, seada eesmärke, hinnata tulemusi ning korraldada tööjaotust. Ebavõrdse kohtlemise küsimus tekib siis, kui sellised otsused ei lähtu enam objektiivsetest põhjendustest või nende langetamise tagajärjel koheldakse inimesi põhjendamatult teistmoodi nende isikuomaduste või tausta tõttu.
Kui sa ei ole kindel
Ülaltoodud näited ei ole ammendavad. Inimeste kogemused ja olukorrad on erinevad ega pruugi mahtuda siin kirjeldatud kategooriate alla. Kui sul on küsimusi või tunned end mingis olukorras juhul ebamugavalt või ebaturvaliselt, tasub asja arutada võrdse kohtlemise volinikuga. Tema poole võib pöörduda ka siis, kui soovid lihtsalt oma mõtteid korrastada või küsida nõu võimalike järgmiste sammude kohta.
Mida volinik teeb?
Voliniku ülesanne on aidata olukorda mõista, kuulata osalised ära, selgitada võimalikke lahendusteid ning toetada pöördujat teadlike otsuste tegemisel. Vajaduse korral aitab volinik leida sobiva tugiteenuse, koordineerida juhtumi lahendamist või algatada menetluse.
Volinik saab aidata näiteks siis, kui
- tunned, et sind koheldakse ülikoolis ebaõiglaselt mõne sinu tunnuse tõttu,
- koged või oled pealt näinud ahistamist või seksuaalset ahistamist,
- juhendaja, õppejõu või juhi käitumine tekitab sinus hirmu või ebaturvalisust,
- tunned, et sul puudub teistega võrdne ligipääs võimalustele või ressurssidele,
- soovid lihtsalt olukorda dokumenteerida juhuks, kui see võib hiljem osutuda vajalikuks.
Enamik olukordi ei vaja ametlikku menetlust. Paljud töö- ja õpikeskkonnas tekkivad pinged, arusaamatused ja konfliktid on võimalik lahendada osaliste suhtluse, selgitavate vestluste või vahetu juhi toetuse abil. Võimaluse korral tasub probleemile reageerida varakult ja otsida kõigepealt lahendust üksuses, kus see tekkis. Sageli aitab juba olukorra läbiarutamine, õigete inimeste kaasamine või erisuguste lahendusvõimaluste väljaselgitamine vältida konflikti süvenemist. Otsused edasiste sammude kohta jäävad alati võimalikult suurel määral pöörduja enda teha.
Volinik ei ole kohtunik ega muu karistuste määramise organ. Ta ei otsusta inimeste eest, milliseid samme nad peavad tegema, ega saa lubada kindlat tulemust. Samuti ei asenda ta psühholoogi, juristi, politseid ega erakorralist abi. Voliniku eesmärk on aidata leida kõige sobivam ja õiglasem lahendustee ning tagada, et pöörduja ei jääks oma murega üksi.
Voliniku poole ei pea pöörduma ainult tõestust leidnud ahistamis-, kiusamis- või muu diskrimineerimisjuhtumiga. Sageli algavad keerulised olukorrad ebamugavusest, ebakindlusest või tundest, et miski ei ole päris korras. Kui näib, et tavapärase eriarvamuse asemel on tegu probleemse juhendamissuhte, sobimatu käitumise, kiusamise, ahistamise või ebavõrdse kohtlemisega, aitab voliniku poole pöördumine olukorda turvaliselt arutada.
Millal pöörduda voliniku juurde?
Soovitame pöörduda kohe, kui tekib tunne, et olukord ei ole korras või vajab arutamist. Enamik keerulisi olukordi ei alga selge vahejuhtumina, vaid ebamugavustunde, korduvate pingete või küsimusega, kas kogetu on tavapärane.
Pöördumiseks ei pea olema kindel, et tegemist on rikkumisega. Ühendust võib võtta ka siis, kui soovid lihtsalt oma kogemust dokumenteerida või võimalikke järgmisi samme läbi mõelda. Ka selline info aitab märgata korduvaid probleeme ja mustreid.
Varajases etapis on sageli võimalik leida lahendusi kiiremini ja väiksema pingega kõigile osalistele. Mida kauem aega möödub, seda enam võivad muutuda inimeste rollid, samuti võivad tõendid kaduma minna või vähenevad muud võimalused olukorda sisuliselt lahendada.
Ent ka ajaliselt kaugemate sündmuste puhul võib nõu küsida. Ka siis, kui kõiki asjaolusid ei ole enam võimalik välja selgitada või individuaalseid meetmeid rakendada, võib teavitamine olla ülikoolile vajalik. Varasemad kogemused aitavad märgata korduvaid mustreid, puudujääke töö- või õppekorralduses ning kohti, kus on vaja täpsustada juhiseid, muuta tavasid või tugevdada ennetustegevust. Samas võib väga ammuste juhtumite korral olla keeruline anda lõplikku hinnangut toimunu kohta või rakendada soovitud meetmeid, näiteks kui asjaosalised ei ole enam ülikooliga seotud. Seetõttu keskendub ülikool oma piiratud ressursside juures eelkõige hiljutistele või jätkuvalt kestvatele juhtumitele – nende puhul on võimalik tagada tõhusamalt ohutut ja võrdset õpi- ning töökeskkonda.
Võrdse kohtlemise seaduse § 25 ja soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 14 kohaselt aegub diskrimineerimisega seotud kahju hüvitamise nõue ühe aasta jooksul alates päevast, mil kannatanu sai kahju tekkimisest teada või võis sellest teada saada. See tähendab, et tähtaega arvestatakse alates hetkest, mil inimene sai aru või mil temalt võis mõistlikult eeldada arusaamist, et talle on tekkinud diskrimineerimise tõttu kahju.
Kuidas volinikuga ühendust võtta?
Kõige vahetum viis on helistada voliniku telefonil 5378 3982, kirjutada e-posti aadressil [email protected] või broneerida kohtumisaeg keskkonna Microsoft Bookings kaudu.
Kui saadad pöördumise e-kirjaga, kinnitab võrdse kohtlemise volinik selle kättesaamist esimesel võimalusel. Tavaliselt toimub esimene kohtumine nädala jooksul alates pöördumise kättesaamisest.
Ka siis, kui pöördud kellegi teise mure või kogemusega, on see tähtis teave. Sellised tähelepanekud aitavad märgata võimalikke riske ja korduvaid mustreid. Samas on inimese olukorda kõige parem hinnata ja talle sobivaid lahendusi leida siis, kui ta on valmis ise ühendust võtma või oma olukorda arutama.
Kui soovid oma tähelepaneku või mure edastada anonüümselt, saad seda teha Tartu Ülikooli vihjeliini kaudu, kus saab vajaduse korral jätkata suhtlust oma isikut avaldamata. Anonüümsed pöördumised on sageli kasulikud, sest need aitavad olukorrast ülevaadet saada, mustreid märgata ja esialgset infot koguda, ent voliniku võimalused olukorda põhjalikult uurida või vajalikke samme astuda on anonüümse pöördumise korral piiratud. Anonüümsel pöördumisel ei saa võtta ühendust tunnistajatega ega algatada ametlikku menetlust. Soovitame vihjeliini kasutades salvestada endale vihjeliini personaalne kood, mis võimaldab volinikuga anonüümsesse suhtlusesse asuda. Julgustame võimaluse korral siiski oma nimega pöörduma.
Volinik käsitleb kõiki pöördumisi igal juhul konfidentsiaalselt ja austusega. Pöördumise esitamine ei tähenda automaatselt ametliku menetluse alustamist. Volinik arutab võimalikud järgmised sammud koos pöördujaga läbi ning hoiab teda kursis, kuidas tema jagatud teavet kasutatakse.
Kuidas kohtumiseks valmistuda?
Palume võimaluse korral enne kohtumist täita konfidentsiaalne pöördumisvorm ja saata selle e-posti teel võrdse kohtlemise volinikule. Vorm aitab sul oma mõtteid korrastada ja volinikul kohtumiseks paremini valmistuda.
Vormi eesmärk ei ole üksnes teavet koguda. See aitab tagada, et sinu kogemus oleks täpselt dokumenteeritud ning sa ei peaks sama lugu hiljem juhtumi lahendajatele uuesti rääkima. See on eriti tähtis emotsionaalselt raskete või traumeerivate olukordade lahendamise puhul.
Kui vormi ei ole enne kohtumist võimalik täita, koostab volinik kohtumise põhjal juhtumi kokkuvõtte. Enne teksti lõplikku salvestamist saadab ta selle sulle näha, et saaksid kirjapandu üle vaadata, seda täiendada ja oma kinnituse anda.
Sa ei pea oma kogemust esitama täiuslikult ega teadma ette, millist lahendust soovid. Piisab sellest, kui kirjeldad olukorda nii, nagu seda ise kogesid. Volinik saab koos sinuga edasi mõelda, millised võiksid olla järgmised sammud.
Pöördumise esitamine ei tähenda automaatselt ametliku menetluse alustamist. Enamiku pöördujate puhul on esimene samm lihtsalt soov olukorda arutada, nõu küsida või oma kogemust dokumenteerida.
Pärast pöördumise saamist e-posti teel võtab volinik sinuga ühendust ning lepib kokku sobiva viisi olukorra arutamiseks ja täpsustamiseks. Kui broneerid aja konsultatsiooniks, räägitakse sellel sinu kogemusest, ootustest ja vajadustest. Sa ei pea teadma, millist lahendust soovid või kas tegemist on kindlasti diskrimineerimise, ahistamise või kiusamisega. Piisab sellest, et kirjeldad olukorda nii, nagu seda ise kogesid, ja mõtled võimalikule lahendusele.
Seejärel vaatab volinik koos sinuga, milliseid võimalusi olukorra lahendamiseks leidub. Mõnikord piisab nõustamisest või juhtumi dokumenteerimisest. Vahel saab probleemi lahendada töö- või õppekorralduslike muudatuste, selgitavate vestluste või teiste toetavate meetmetega. Tõsisemate juhtumite korral võib olla vajalik ametliku kaebuse menetlemine. Kui keegi on otseses ohus või ülikoolil on seadusest tulenev kohustus sekkuda, võib olla vaja tegutseda ka kiiremini või ulatuslikumalt. Sellisel juhul püüame sind võimalikult vara toimuvast teavitada ja selgitada, miks teatud sammud on vajalikud.
Mõnel juhul võib kaaluda ka lepitust või teisi taastava õiguse põhimõtetel põhinevaid arutelusid. Nende eesmärk on aidata osalistel juhtunut paremini mõista, arutada selle mõju ja leida võimaluse korral viis edasiseks turvaliseks koostööks. Lepitus ei sobi kõigi juhtumite lahendamiseks ja seda kasutatakse ainult siis, kui olukorra asjaolud seda võimaldavad, kõik pooled osalevad vabatahtlikult ning see ei ohusta kellegi turvatunnet ega heaolu.
Tähtis on teada, et sind ei survestata valima ühtegi konkreetset lahendust. Voliniku ülesanne on aidata sul mõista võimalusi, hinnata riske ja teha teadlikke otsuseid. Võimaluse korral lepitakse järgmised sammud kokku koostöös sinuga.
Kogu protsessi vältel hoitakse sind kursis sellega, kuidas sinu pöördumist käsitletakse ja milline on kavandatav tegevus. Kui olukorra lahendamiseks on vaja kaasata teisi inimesi või üksusi, räägitakse see sinuga eelnevalt läbi.
Esimesel kohtumisel püüab volinik saada ülevaate olukorrast ja selle mõjust ning soovitab võimalikke lahendusvariante. Vajaduse korral kogub ta lisateavet või dokumente ja hindab koos pöördujaga, milline lahendusviis oleks kõige sobivam.
Paljude pöördumiste puhul piisab nõustamisest, olukorra dokumenteerimisest või eri lahendusvõimaluste läbimõtlemisest. Teistel juhtudel võivad järgneda mitteametlikud lahendused, näiteks selgitavad vestlused, töö- või õppekorralduslikud kohandused, vahendus või lepitus. Raskemate juhtumite korral võib osutuda vajalikuks ametliku kaebuse menetlus: sel juhul kogutakse juhtumi asjaolude kohta lisateavet, kuulatakse osalised ära ja hinnatakse, kas rikkumine leidis aset.
Menetlus peab olema õiglane, erapooletu ja konfidentsiaalne ning sellega kaasnev pinge peab osalistele olema võimalikult väike. Mõlemal poolel on õigus saada ära kuulatud. See aga ei tähenda, et inimesel, kelle kohta volinikule infot jagatakse, oleks õigus ise pöördujat küsitleda. Menetluse täpsem kord on võrdse kohtlemise juhendis.
Seega sõltub juhtumi lahendamiseks kuluv aeg selle keerukusest, osaliste arvust, tõendite olemasolust ja sellest, kas kaasata tuleb teisi spetsialiste või üksusi. Mõni küsimus leiab lahenduse mõne päeva või nädalaga, keerukamate juhtumite käsitlemine võib võtta mitu kuud. Kogu protsessi vältel hoitakse pöördujat selle arenguga kursis.
Tähtis on teada, et pöördumise esitamine ei tähenda automaatselt ametliku menetluse alustamist.
Voliniku töö põhineb konfidentsiaalsusel, erapooletusel ja austusel. Ta kuulab sind ära ilma hinnanguid andmata. Voliniku eesmärk on saada olukorrast ülevaade viisil, mis ei sunniks sind juhtunust mitu korda uuesti rääkima. Selleks võib ta paluda kohtumise alguses sinu nõusolekut vestlust helisalvestada. Salvestamise eesmärk on võimaldada volinikul keskenduda kohtumise ajal täielikult sinu loo kuulamisele. Salvestise põhjal koostatakse hiljem täpne juhtumi kokkuvõte, mille saad enne lõplikku kinnitamist üle vaadata, et seda soovi korral täiendada ja parandada.
Sul on õigus oma nõusolek igal ajal, sealhulgas kohtumise käigus tagasi võtta. Salvestamisest keeldumine ei mõjuta kuidagi sinu õigusi ega võimalusi tuge saada.
Juhtumi dokumenteerimiseks kasutatakse kokkuvõtte vormi, mille saad täita ise või mille koostab volinik kohtumise põhjal. Kokkuvõtte eesmärk on tagada, et sinu kogemus oleks ühekorraga täpselt dokumenteeritud.
Kogu juhtumi materjal on juurdepääsupiiranguga. Juurdepääs on üksnes võrdse kohtlemise volinikul ja vajaduse korral antakse see ka neile, kellel on selleks tööülesannetest tulenev põhjendatud vajadus või kelle kaasamine on juhtumi lahendamiseks vältimatult vajalik. Teavet jagatakse alati sinu teadmisel ja nõusolekul.
Volinik kogub ainult sellist teavet, mis on vajalik olukorra mõistmiseks ja võimalike järgmiste sammude kaalumiseks. Täielikku konfidentsiaalsust ei pruugi siiski olla võimalik tagada, eriti olukorras, kus ülikoolil on seadusest tulenev kohustus tegutseda või on vaja ennetada tõsist ohtu inimese turvalisusele. Ka siis selgitab volinik võimalikke samme ja arutab need sinuga läbi nii varakult kui võimalik.
Ülikoolis on erinevaid spetsialiste ja tugiteenuseid ning kõik küsimused ei kuulu võrdse kohtlemise voliniku pädevusse.
Kui mure puudutab teadustöö eetikat, autorlust, plagiaati, andmete kasutamist, publitseerimist, juhendamise teaduseetilisi küsimusi või hea teadustava rikkumise kahtlust, on sageli kõige õigem esmalt pöörduda hea teadustava nõustaja poole.
Kui vajad psühholoogilist tuge, kriisinõustamist, abi vaimse tervise küsimustes või soovid õppida eneseabivõtteid, tasub ühendust võtta nõustamiskeskuse või töötajate psühholoog-nõustajaga.
Kui küsimus puudutab eelkõige õppekorraldust, õppe-eeskirjade rakendamist, õpingute korraldamist või administratiivseid otsuseid, võivad parimaks esimeseks kontaktiks olla õppekorraldusspetsialist või õppeosakond, doktorantide ja nooremteadurite puhul ka valdkondlikud doktoriõppe keskused.
Kui sa ei ole kindel, kelle poole pöörduda, võid seda võrdse kohtlemise volinikult küsida. Ta aitab leida sobivaima inimese või teenuse.
- Kui soovid eelnevalt kellegagi nõu pidada, võta palun ühendust ülikooli võrdse kohtlemise tugiisikutega.
- Tartu Ülikooli üliõpilaste psühholoogiline nõustamine: https://ut.ee/et/sisu/psuhholoogiline-noustamine. Nõustamine on Tartu Ülikoolis tasuta.
- Tartu Ülikooli töötajate psühholoogiline nõustamine: https://siseveeb.ut.ee/et/tugiteenused/tootajate-psuhholoogiline-noustamine. Nõustamine on Tartu Ülikooli töötajatele tasuta.
Kui oled otseses ohus või vajad kiiret abi, helista palun hädaabinumbril 112. Võrdse kohtlemise volinik ei osuta kriisiabi ega saa reageerida kiiret sekkumist nõudvatele olukordadele.
Kui oled kogenud füüsilist või seksuaalset vägivalda, tunned vahetut ohtu enda või kellegi teise turvalisusele või vajad erakorralist meditsiinilist abi, pöördu palun kohe politsei, kiirabi või seksuaalvägivalla kriisiabikeskuse poole. Kui olukord on stabiliseerunud, võid seejärel ühendust võtta võrdse kohtlemise volinikuga, et arutada võimalikke edasisi samme.
- Hädaabi (kiirabi, Päästeamet, politsei): 112
- Seksuaalvägivalla kriisiabikeskused (Tallinnas, Tartus, Kohtla-Järvel, Pärnus ja Kuressaares)
- Ohvriabi kriisitelefon: 116 006 (eesti, vene ja inglise keeles) https://www.palunabi.ee/et/vota-uhendust
- Tartu Nõustamis- ja Kriisiabikeskus (Vaksali 14, teine korrus): 742 7555,
- Eluliin (iga päev kl 19–07): 655 8088 (eesti keeles), 655 5688 (vene keeles)
- Ohvriabi emotsionaalse toe ja hingehoiu telefon: 116 123
- Koolipsühholoogide nõuandeliin: 1226 (eesti keeles igal tööpäeval kl 16–20, teisipäeviti nii eesti kui ka vene keeles)
- Nõustamine veebilehel peaasi.ee
