TÜ professor avaldas monograafia ristisõdijate ja Venemaa suhetest 13. sajandil

Tartu ülikooli keskaja professor Anti Selart avaldas raamatu, mis käsitleb katoliiklike ristisõdijate ja Vene vürstiriikide suhteid 12. sajandi lõpust 13. sajandi alguseni. Monograafias väidab Selart, et usulised erinevused mängisid tegelikkuses oluliselt väiksemat rolli kui hilisem ajalookirjutus näidanud on.

Professor Anti Selart käsitleb 386-leheküljelises raamatus „Livonia, Rus’ and the Baltic Crusades in the Thirteenth Century. East Central and Eastern Europe in the Middle Ages“ uurimust, mille keskmes on kitsamalt Liivimaa ja laiemalt kogu regioon Skandinaaviast Preisimaa ja Poolani.

„Tegu on perioodiga, mil kõigepealt fikseeriti suuresti Euroopa jagunemine katoliiklikuks ja õigeusklikuks osaks. Ühtlasi on seda aega hiljem sageli käsitletud „Lääne“ ja „Ida“ ületamatu vaenu ja vastasseisu kujunemise vaatenurgast, mille kesksed märksõnad on vürst Aleksander Nevski tegevus ja Jäälahing Peipsi järvel 1242. aastal,“ kirjeldas professor Selart.

Monograafia seab Venemaa-vastasena ideoloogiliselt põhjendatud ristisõja organiseerimise 13. sajandil kahtluse alla ning käsitleb regiooni poliitilist ajalugu ühtsena.

Monograafia näol on tegemist esimese ingliskeelse ulatusliku teemakäsitlusega. Raamatu avaldas seeria „East Central and Eastern Europe in the Middle Ages, 450-1450“ 29. köitena üks juhtivaid rahvusvahelisi humanitaarteaduslikke kirjastusi Brill Leidenis (Holland).

Lisainfo: Anti Selart, TÜ keskaja professor, tel: 737 6506, e-post: anti.selart@ut.ee.