Mainekas grant aitab Tartu Ülikoolis uurida inimese immuunsüsteemi kujunemist pika ajaloo vältel
Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessor Christiana Lyn Scheib töötab välja uuenduslikku metoodikat, et leida vastused seni lahendamata küsimustele inimese immuunsüsteemi kujunemise kohta. Euroopa Teadusnõukogu (European Research Council, ERC) toetab tema uurimistööd alustava teadlase grandiga, mis on ligi 1,5 miljonit eurot.
Nakkushaigused olid enne antibiootikumide kasutuselevõtmist peamine surma põhjus maailmas ja neil on väga suur osa inimese immuunsüsteemi evolutsioonilises kujunemises. Samas pole piisavate andmete puudumise tõttu olnud võimalik nakkushaiguste mõju inimpopulatsioonidele täpselt hinnata ega ka tuvastada levinumaid haigusi, sealhulgas laste suremuse põhjuseid, sest paljud neist on viirused, mis on DNA tasemel keemiliselt ebastabiilsd. Ülestähendusi paljude ammuste ajajärkude kohta pole ja seetõttu puudub selge arusaam, miks inimesed haigestusid ja surid.
Grandi saaja, Tartu Ülikooli iidsete biomolekulide kaasprofessori Christiana Lyn Scheibi sõnul osatakse praegu küll hästi uurida, kuidas elavate inimeste immuunsüsteem nakkuste vastu võitleb, kuid puudub võimekus seda teha ammu surnud populatsioonide puhul. „Tänapäeva rahvaste immuunsust on kujundanud meie minevik. Et mõista meie immuunsüsteemi ja paremini arvesse võtta pärilikke erinevusi haiguste ennetuses ja ravis, on vaja aru saada nende kujunemisest. Selleks tuleb uurida, kuidas inimeste immuunvastused on ajas muutunud ja missuguste haigustekitajate vastu on need muutused toimunud,“ ütles Scheib.
Tänapäeva rahvaste immuunsust on kujundanud meie minevik. Et mõista meie immuunsüsteemi ja paremini arvesse võtta pärilikke erinevusi haiguste ennetuses ja ravis, on vaja aru saada nende kujunemisest. Selleks tuleb uurida, kuidas inimeste immuunvastused on ajas muutunud ja missuguste haigustekitajate vastu on need muutused toimunud.
Kui inimene puutub kokku haigustekitajaga, tekivad organismis antikehad, mis jätavad haiguse tulevikuks meelde. Antikehad jäävad vereringesse kogu eluks ja hoiavad nõnda alles info kõikide infektsioonide kohta, millega inimene on kokku puutunud. Surres kleepuvad vereringest pärit valgud ja DNA hammaste külge ning võivad säilida sedasi sadu tuhandeid aastaid.
„Kõike seda arvesse võttes tekkis mul idee, kuidas saada uurimistöö kaudu enneolematult põhjalik ülevaade inimesi kimbutanud haiguste ajaloost. Plaan on ühendada paleoproteoomika, vana DNA ja immunoloogilised uurimismeetodid, et viia iidsed antikehad kokku vastavate patogeenidega ning tuvastada skeletijäänustest vanu viiruseid, näiteks leetreid, mumpsi ja grippi. Selle tulemusel loodame ka välja selgitada, kas kokkupuude haigustega suurendas või vähendas ammu elanud inimestel väljavaadet ellu jääda ja kuidas on mõjutanud inimkonda katkulained,“ selgitas Scheib.
Tartu Ülikooli teadusprorektori Kristjan Vassili sõnul on ERC grandi saamine suur saavutus. „Tõenäosus ERC granti saada on umbes kümnendikul esitatud uurimisprojektidest. Tartu Ülikooli teadlased on varem seda teadustoetust saanud kokku seitsmel korral, aga genoomika instituudile on see esmakordne. See annab kinnitust, et Tartu Ülikool on loonud hea keskkonna, et teadlased saaks siin tipptasemel uurimistööd ellu viia,“ ütles Vassil.
Tartu Ülikooli teadlased on varem seda teadustoetust saanud kokku seitsmel korral, aga genoomika instituudile on see esmakordne. See annab kinnitust, et Tartu Ülikool on loonud hea keskkonna, et teadlased saaks siin tipptasemel uurimistööd ellu viia.
Genoomika instituudi direktor professor Mait Metspalu kiitis Christiana Lyn Scheibi projekti innovaatilisust. „See projekt vastab ERC grantidelt oodatud ambitsioonikusele. Kui seni oleme näiteks keskaja ja varasemate taudide levikut uurinud nii, et eraldame inimeste säilmetest patogeenide vana DNA-d, siis selles projektis vaatab Christiana inimese immuunvastust tema elu jooksul põetud nakkushaigustele. See annab õnnestumise korral palju laiema pildi endisaegsetes populatsioonides levinud haigustest.“
Metspalu lisas, et genoomika instituudis on tööks iidsete biomolekulidega, olgu need siis DNA või valgud, olemas spetsiaalne labor, mis võimaldab hinnalisest arheoloogilisest materjalist pärit pärilikkusainet ja ka antikehasid uurida ülipuhastes tingimustes, kus proovid on kaitstud tänapäevase materjaliga saastumise eest.
Euroopa Teadusnõukogu grandid on ühed mainekamad ja suuremad individuaalsed teadusgrandid maailmas. Kokku antakse välja viit tüüpi grante, mille peamine hindamiskriteerium on teaduslik tipptase. Alustava teadlase grant antakse karjääri alguses olevatele teadlastele ja tänavu saavad 408 silmapaistvat teadlast seda kogusummas 636 miljonit eurot.
