19.09.2025
õpetamine

Digiligipääsetavus

Digiligipääsetavus tähendab, et digitaalsed materjalid – olgu need dokumendid, slaidid, videod või veebilehed – on kasutatavad kõigi inimeste poolt, sõltumata nende füüsilistest, sensoorsetest või kognitiivsetest eripäradest. See hõlmab näiteks ekraanilugejate kasutajaid, värvipimedusega inimesi, liikumisraskustega õppijaid ning neid, kes vajavad lihtsustatud keelt.

Ülikoolis tähendab digiligipääsetavus, et kõik õppematerjalid ja e-õppekeskkonnad peavad olema ligipääsetavad nii üliõpilastele kui ka õppejõududele, tagades võrdsed võimalused õppimiseks ja õpetamiseks. Digiligipääsetavus ei ole pelgalt tehniline nõue – see on lahutamatu osa kaasavast ja kvaliteetsest haridusest.

Järgides WCAG (Web Content Accessibility Guidelines) ja Euroopa digiligipääsetavuse standardi EN 301 549 (PDF, 2,2MB, avaneb uues aknas) soovitusi, saame luua digitaalseid materjale, mis on arusaadavad, kasutatavad ja ligipääsetavad kõigile.

  • Dokumendi või veebilehe sisu peab olema loogilises järjestuses ja arusaadav ka ekraanilugeja kasutajatele.
  • Kasuta Microsoft Wordi sisseehitatud stiile, näiteks Heading 1, Heading 2 pealkirjade ja alapealkirjade jaoks, Normal lõikude jaoks ning vastavaid stiile loendite ja muude elementide vormindamiseks.
  • Veendu, et pealkirjad järgiksid korrektset hierarhiat.
  • Vajadusel loo vormindatud pealkirjade põhjal automaatne sisukord (References → Table of Contents).
  • Pealkirjade struktuuri ja järjestust saad kontrollida vaates View → Navigation Pane → Document Map.
  • Tekst peab olema masinloetav – väldi selle esitamist pildina.
  • Joonda tekst vasakule, ära kasuta rööpjoondust.
  • Eelista hästi loetavaid jaluseta kirjatüüpe (Sans serif), näiteks Arial või Calibri, ning väldi ebatavalisi kirjatüüpe.
  • Veendu, et teksti suurus oleks piisav: dokumentides vähemalt 12 pt, slaididel vähemalt 18 pt, veebilehtedel vähemalt 14 px, soovitatavalt 16 px.
  • Kasuta reavahet vähemalt 1,5 ning lõiguvahet, mis vastab vähemalt kahe tähe kõrgusele.
  • Väldi läbivaid suurtähti, allajoonimist ja tähenduse edastamist ainult värvi abil.
  • Teksti rõhutamiseks kasuta rasvast kirja (bold), võõrkeelsetele väljenditele kaldkirja (italic).
  • Tagamaks hea loetavus, peab teksti ja tausta värvikontrast olema vähemalt 4,5:1. Kontrastsuse kontrollimiseks kasuta vastavat rakendust (avaneb uues aknas).
  • Iga informatiivse pildi juurde tuleb lisada kirjeldus alternatiivtekstina (alt-text). See ei ole sama mis pildi allkiri. Kui alt-teksti pole määratud, loeb ekraanilugeja ette faili nime, mis ei pruugi olla sisuliselt informatiivne. Illustreerivate piltide puhul võib kirjeldusest loobuda – alt-teksti lahtrisse sisesta tühjad jutumärgid (“”) või kasuta funktsiooni Mark as Decorative (nupp või märkeruut), et tähistada pilti dekoratiivseks.
  • Pildile lisa allkiri kujul: Joonis #. Joonise sisu seletus. Allikas.
  • Väldi info edastamist ainult värvi abil (nt graafikutel) – lisa tekstilised seletused otse elementidele või kasuta eristamiseks erinevaid mustreid.
  • Paiguta pilt teksti sisse loogilisse kohta, nii et oleks selge, millises järjestuses sisu tuleb lugeda.
  • Tabelid tuleb luua tarkvara sisseehitatud käsuga (Insert Table), mitte pildina.
  • Iga tabeli juurde lisa pealkiri kujul: Tabel #. Tabeli sisu seletus. Allikas.
  • Kasuta tabeli päiseridu, et sisu oleks arusaadav ka ekraanilugejatele (Table Design → Header Row, First Column).
  • Väldi tabelite kasutamist pelgalt kujunduselementidena. Samuti hoidu keerukatest lahendustest, nagu mitme taseme ühendatud lahtrid, mis raskendavad loetavust ja ligipääsetavust.
  • Lisa videole allkiri kujul: Video #. Video sisu seletus. Allikas.
  • Võimalusel lisa videole ka sisuline kirjeldus, mis aitab mõista visuaalset sisu.
  • Koosta video kohta tekstiline transkriptsioon, mis kajastab kogu kõne ja olulised helid.
  • Lisa subtiitrid kõnele ning kirjelda ka tähtsaid helilisi elemente (nt taustamüra, muusika, heliefektid).
  • Kui videos kuvatakse teavet ainult tekstina (nt slaididel), siis esita see ka suuliselt, et tagada ligipääs kuulmispuudega või ekraanilugejat kasutavatele inimestele.
  • Veendu, et kasutatav videoplatvorm toetab digiligipääsetavust – näiteks Panopto, UTTV või YouTube.
  • Lisa heli kohta tekstiline transkriptsioon, mis kajastab kogu kõne ja olulised helid.
  • Tee selgelt nähtavaks, kust transkriptsiooni leiab – näiteks lingi või faili nime kaudu.
  • Võimalusel lisa subtiitrid kõnele ning kirjelda ka tähtsamaid helilisi elemente (nt taustamüra, muusika, heliefektid).
  • Väldi heli automaatset taasesitamist – kasutajal peab olema kontroll sisu kuulamise üle (nt play/pause funktsioon).
  • Kasuta kirjeldavaid linke, näiteks “Vaata juhendit” – mitte üldisi fraase nagu “klõpsa siia”.
  • Väldi URL-ide välja kirjutamist, välja arvatud juhul, kui materjal jagatakse paberil või soovitakse URL-i rõhutada.
  • Veendu, et lingid eristuksid visuaalselt ülejäänud tekstist (nt värvi, allajoonimise või stiili abil).
  • Kontrolli, et iga link oleks toimiv ja viiks soovitud sisuni.
  • Kui link avaneb uues aknas, teavita sellest kasutajat selgelt.
  • Kui kasutad QR-koodi, lisa selle juurde tekstiline selgitus – mis sisu avatakse ja kus see asub.
  • Lisa dokumendile või failile pealkiri (Title), mis peegeldab selle sisu.
  • Määra failile keel, et toetada korrektset kuvamist ja ekraanilugejate tööd.
  • Täienda faili autoriandmete, märksõnade ja vajadusel ka lühikirjeldusega (Description), et parandada faili leitavust ja mõistetavust.
  • PDF-faili digiligipääsetavaks muutmiseks tuleb esmalt tagada, et algne dokument (nt .DOCX) oleks ligipääsetav. Dokumendi kontrollimiseks kasuta Microsoft Wordi või PowerPointi funktsiooni Review → Check Accessibility ning paranda tuvastatud vead.
  • Seejärel ekspordi dokument PDF-vormingusse (File → Save As…). Ekspordil vali suvand Best for electronic distribution and accessibility (uses Microsoft online service). Ära kasuta Print to PDF funktsiooni, kuna see salvestab sisu pildina ega säilita ligipääsetavuse elemente.
  • Pärast eksportimist ava PDF-fail Adobe Acrobatis ja lisa vajalikud metaandmed: pealkiri, autor, valdkond ja märksõnad (File → Properties → Description → Title, Author, Subject, Keywords) ning keel (File → Properties → Advanced → Language).
  • Lõpuks kontrolli faili ligipääsetavust spetsiaalsete valideerimistööriistadega, näiteks PAVE PDF checker (avaneb uues aknas) või PAC (avaneb uues aknas).