Autor:
/Unsplash

Kevadsemestril alustab jätkusuutlikkust arendav kursus

Kutsume osalema 2022/2023. õppeaasta kevadsemestril magistri- ja doktoriastmele mõeldud vabaaines SVSV.00.010 Jätkusuutlikkus ja tasaareng (6 EAP), mis tutvustab tasaarengu mõttevoolu ja ühiskonnakorraldust teoreetiliste ja praktiliste teadmiste kaudu ning annab oskused selleteemaliste arutelude juhtimiseks. Aine on välja töötatud Tartu Ülikooli kestliku arengu keskuse toel.

Aine on avatud ka täiendusõppijatele, tasumine toimub ühiskonnateaduste instituudis kehtiva ainepunkti hinna alusel.

Aine Jätkusuutlikkus ja tasaareng (SVSV.00.010) pakub mõtteainet kõigile, kes pistavad rinda kliimamuutuste, rahvusvaheliste suhete, keskkonnakaitse, filosoofia, majandusteaduste, tehnoloogilise innovatsiooni või muutuste juhtimisega ühiskonnas. Loengutes ja seminarides käsitletakse erinevate kestlikkuse mõtteviiside lähenemisi, keskendudes eeskätt tasaarengule kui 21. sajandi kasvumudeli alternatiivile.

Aine läbimine aitab selgemini näha sotsiaalse-, ökoloogilise- ja kliimakriisi ning kasvumajanduse omavahelisi seoseid ning aitab kaardistada kestlikke tulevikualternatiive. Aine kulmineerub kirgi kütva lõpudebatiga, mis tugineb aine jooksul läbi töötatud lugemisvarale ja loengumaterjalidele, ja käsitsi kirjutatud arutleva esseega, milles on võimalik kõrvutada uusi teadmisi oma erialase ekspertiisiga.


Aine läbinud üliõpilane:

* on kursis erinevate kestliku arengu ja jätkusuutlikkuse mõistetega.

* hoomab erinevate kriiside omavahelist läbipõimumist ning mõistab holistiliste lahenduste hädavajalikkust keskkonnakahju ja sotsiaalse ebavõrdsuse leevendamisel.

* oskab kriitiliselt analüüsida nüüdisaja majandussüsteemi kitsaskohti ning tunneb kasvumajanduse vasturääkivusi.

* tunneb erinevaid tulevikustsenaariumite koolkondi ning oskab teha vahet ökomodernismil, rohekasvul ja tasaarengul; oskab ära tunda rohepesu.

* omab baasteadmisi tasaarengust ning on võimeline kriitiliselt arutlema ja loovalt tegutsema, et tasakaalus ühiskonnakorralduseni jõuda.

Mõtteliselt jaguneb aine kolmeks võrdseks osaks:
1) tasaarengu võrdlus teiste koolkondade tulevikustsenaariumitega;
2) tasaarengu suhe majandusega;
3) tehnoloogia ja kultuuri roll jätkusuutlikus ja õiglases tulevikus.

Õppejõud on Madis Vasser, Maiko Mathiesen, Maris Pedaja.

Kursusele on oodatud kõikide erialade magistrandid ning doktorandid.


Õppejõudude lühitutvustused 
 

Madis Vasser (PhD, Tartu Ülikool) - Madis töötab teadurina ja õpetab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudis. Viimased viis aastat on ta olnud tegev ka keskkonnaühenduses Eesti Roheline Liikumine, tegeledes energeetika, kliima ja majanduse teemadega. Lisaks on ta kaas-saatejuht Delfi taskuhääligus Rohepöörane ning toimetaja portaalis www.tasaareng.info

Image
Madis Vasser

Maiko Mathiesen (MA poliitökoloogia ja tasaareng, Barcelona Autonoomne Ülikool; BA Tartu Ülikool). Maiko töötab rahvusvaheliste suhete direktorina tasaarengu mõttekojas Research & Degrowth ning uurib Eesti lihatööstuse ökoloogilist jalajälge koostöös Estwatchiga. Lisaks sellele on tal kümne aasta jagu rahvusvahelisi kogemusi erasektori IT, haridus-, toidu- ja rõivatööstusest. 

Image
Maiko Mathiesen

Maris Pedaja (MSc Lundi ülikool; BA Rostocki Ülikool). Maris on harinud end aastaid keskkonna ja kestlikkuse teemadel ning töötab hetkel energiasiirde ja õiglase üleminekuga Eesti Rohelises Liikumises ja CEE Bankwatchi võrgustikus. Ta on samuti värske editorial board´i liige Research & Degrowth mõttekojas. 

Image
Maris Pedja

 

Tuul Sepp esinemas TÜ aulas

Tuul Sepp: linn on looduslikule liigile pigem pelgupaik kui ökolõks

Tuumajaama konverentsil arutlevad eksperdid  eksperdid jagavad teadmisi tuumajaamade ja tuumaenergeetika kohta.

JÄRELVAATA: erialaeksperdid jagavad oma teadmisi tuumajaamadest

4 SAMBA JUTUD

Sarja „4 samba jutud“ seekordse vestlusõhtu külaline on Pärnu kolledži õppejõud Gerda Mihhailova