Eesti päranditurismi trump on mitmekesisus

Valminud on uuringu “Päranditurism Eestis: potentsiaal ja arenguvõimalused” lõppraport. Eesmärgiks oli kaardistada Eesti rikkaliku ajaloo- ja kultuuripärandi võimalusi rahvusvaheliselt huvipakkuvate turismitoodete sünniks.

Uuring leidis, et  kõige enam huvitavad turiste ajaloolised hooned – mõisad, kirikud, vanad linna- ja asulasüdamed. Ajastute võtmes on turistide huvi suur  tänapäevase Eesti elu vastu. Nõukogude aja osas pakuvad huvi eeskätt toonane argielu ja laulev revolutsioon. Eestlaste kui rahva puhul huvitavad turisti kõige enam mentaliteet ja kombed, traditsioonilised elatusalad, aga ka rahvakultuur, sealhulgas rahvalaul ja -tants ning rahvameditsiin. Samuti tunnevad külastajad erilist huvi pärandi vastu, mis on seotud nende maa ja kultuuri ning ühise ajalooga.

„Eesti võimalus on pärandi mitmekesisuses. Siin võib leida nii kohalikku, Läänemeremaade ja õhtumaise Euroopa kui ka Vene ja Nõukogude impeeriumi pärandit, jälgi baltisakslaste, venelaste ja rannarootslaste kultuuridest. Väga rikkalik on ka rahvaluulearhiivi talletatud kohapärimus. Kõik see muudab Eesti atraktiivseks turistidele üle Euroopa ja samuti maailma teistest piirkondadest,“ rääkis uurimisrühma juht, Tartu Ülikooli professor Heiki Valk.

EASi turismiarenduskeskuse direktori Liina Maria Lepiku sõnul saab uuring heaks alusmaterjaliks Eesti sihtkohtadele, et välja arendada omanäoline piirkonnapõhine pakkumine.

Valgu sõnul pakuvad Eesti rikkalik pärand ja maailma turismiturg rohkelt võimalusi teemapakettide loomiseks, nt arheoloogia, vanad sõjad, militaarajalugu ja terror, looduslikud pühapaigad, konfessioonid jms. „Pärandi tutvustamisel võiks senisest suuremat osa etendada vahetud elamuskogemused ja osalustegevused ning kohapärimus,“ kommenteeris Valk.

Uuringu koostajad soovitavad pärandi turundamisel pakkuda valikuvõimalusi nii esma- kui ka korduvkülastajale. Esmakülastaja puhul soovitatakse pärandit ja loodust käsitleda kompleksselt, sest pärand on tihedalt seotud maastiku ja loodusega, korduvkülastaja puhul on soovitus minna lugudega detailsemaks.

Uuringu omaette osa moodustab peatükk „Eesti suured lood“ – see on baasinfo, mida võiks tutvustada igale Eestit külastavale esmaturistile. Nende lugude abil võiks Eestisse saabuja saada esmase ülevaate siinsest maast ja rahvast. Samuti toonitasid uuringu läbiviijad ühtse riikliku teavitusstrateegia ning pärandiga tutvumiseks mõeldud nutirakenduste loomise tähtsust.

Uuring valmis Eesti Teadusagentuuri programmi RITA rahastusel. Töö teostasid oli Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituut ning Viljandi Kultuuriakadeemia, koostööpartneriks Eesti Rahvaluule Arhiiv. Uuringu tulemused on sisendiks Kultuuri- ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, EASi turismiarenduskeskusele ning Eesti kohalikele turismiorganisatsioonidele kultuuripärandi esitlemisel ja kultuuriturismi edendamisel.

Täies mahus saab uuringuga tutvuda siin.

Lisateave:
Heiki Valk, Tartu Ülikooli arheoloogia professor, 58451490, heiki.valk@ut.ee
Loone Vilumaa, Eesti Teadusagentuuri analüütik, 730 0377, loone.vilumaa@etag.ee