Bakterite spionaaži avastanud teadlased loodavad võitu nakkuste üle

Magavate bakterite pealtkuulamise mehhanismid avastanud Tartu Ülikooli teadlased loodavad tuua lahenduse krooniliste nakkuste vastu, mis antibiootikumiravile ei allu.

Bakterite võimest üksteist pealt kuulata ja selle avastuse kasust meditsiinile kirjutab molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur Arvi Jõers, kes avaldas töörühmaga sel teemal äsja teadusartikli ajakirjas Scientific Reports.

Bakterite elu ei ole lihtne. Kui toitu on piisavalt, paljunevad nad kiiresti, kuid mingeid erilisi varusid nad endale ei korja. Kui toit otsa saab, on bakteritel pidu läbi, nende ainevahetus muutub väga aeglaseks ning nad jäävad justkui magama. Sellises seisundis bakterid on keskkonnatingimustele üsna vastupidavad ja suudavad üle elada ka keerulised ajad.

See kõik sarnaneb karu talveunega – energiat kulutatakse minimaalselt ja oodatakse paremaid aegu. Need saabuvad koos uue toiduga.

Kui toitu saab jälle piisavalt, ärkavad kõik bakterid korraga unest ja asuvad kiiresti paljunema. Kui aga toitu on vähe ja selle kvaliteet pole kõige parem, siis on bakteritel kõhklemist rohkem. Kas ikka tasub nii kehva toidu pärast üldse kaitstud olekust välja tulla? Äkki see ei olegi päris toit, vaid hoopis mingi pettus? Bakterid muidugi nii ei arutle, aga evolutsiooni käigus on välja kujunenud mehhanismid, mis sellistele dilemmadele lahendusi pakuvad.

Üks kindel märk selle kohta, et keskkond on kasvamiseks ja paljunemiseks jälle piisavalt hea, on bakteritele see, kui teised bakterid kasvama hakkavad. Tartu Ülikooli teadlased avastasid, et uinunud olekus bakterid saavad teiste bakterite kasvamise kohta teada neid nö salaja pealt kuulates.

Loe edasi teadusportaalist Novaator. 

Lisateave: Arvi Jõers, TÜ molekulaarse mikrobioloogia vanemteadur, 737 5041, arvi.joers@ut.ee