24. jaanuaril ilmunud artiklis nentis Tartu Ülikooli koosluse ökoloogia professor, TÜ nõukogu liige Mari Moora, et eestlaste soov jätkata doktorantuuris on viimastel aastatel vähenenud. Ent samal ajal vajab riik kõrgelt haritud spetsialiste igas valdkonnas. Ühiskonnas ootavad aga lahendamist mitmesugused ülesanded, näiteks keskkonnaprobleemid, kestlik majandamine, (rahvus)kultuuride areng ja heatasemeline tervishoid.
Kõrge teaduslik tase eeldab aktiivset rahvusvahelist koostööd – nii piiriülest koostööd teiste maade teadlaste ja teadusorganisatsioonidega kui ka välisteadlaste ja -üliõpilaste kaasamist Eesti ülikoolide õppe- ja teadustegevusse, et mitmekesistada meie endi teadmistepagasit ning lahendada uudseid küsimusi. Siia paikseks jäänud välisteadlased on tipptasemel ja väga aktiivsed, aidates kaasa Tartu Ülikooli ja Eesti hea rahvusvahelise kuvandi loomisele. Nende kõrgetasemeline teadustöö väljendub mõjukates teaduspublikatsioonides ja nad on väga edukad välisrahastuse hankimisel.
Mõistagi peab jätkuvalt pingutama, et siduda välisteadlased eesti keele- ja kultuuriruumiga. Need, kes jäävad siia pikemaks ajaks, mõistavad keelt õppides paremini ka rahvusülikooli missiooni ja vajadust tagada eesti keele kestlikkus kõrghariduses ja teaduses.
Loe artikli täisversiooni ERR-ist.