Mellini atlas jõudis Maa-ameti kaardiserverisse

Maa-ameti geoportaalis on nüüd võimalik vaadata valgustusaja kartograafi Ludwig August Mellini „Liivimaa atlast“ 18. sajandi lõpu Eestist. Tartu Ülikooli geograafia osakonnas analüüsiti atlase kaardilehti ja ühtlustati ebatäpsused, tänu millele on võimalik Eesti kartograafia ajaloo tippteost võrrelda teiste ajalooliste kaartide ning tänapäevaste andmekihtidega.

Kõigile Eesti ala ajaloo ja geograafia huvilistele on teada ja tuntud Mellini „Liivimaa atlas“. 18. sajandi lõpus koostatud meistriteos annab ülevaate toonasest asustussüsteemist ja on esimene suhteliselt suure mõõtkavaga (u 1 : 200 000) ühtse metoodika abil koostatud kaart, mis katab kogu praeguse Eesti ala.

Atlase koostaja, Harjumaalt Tuhala mõisast pärit Ludwig August Mellini (1754–1835) eestvedamisel ilmus 1791.–1810. aastani 14 maakonnakaarti ja üks üldkaart, milles kujutati lisaks Eestile ka Põhja-Lätit (Vana-Liivimaad). Kaardilehtedel on Eesti ala kohta umbes 7000 kohanime, mis on osalt eestikeelsed. Kuna Mellini kaartidel puudus veel geodeetiline alus, esineb neis päris suuri moonutusi nii eraldi vaadates kui ka naabermaakondade lehtedega võrreldes. Tartu Ülikooli geograafia osakonnas pandi kaardilehed kokku ning leiti kompromiss moonutuste, piiride ühitamise ja ebatäpsuste kujutamisel.

Osa Mellini atlases toodud geograafilist infot on tänapäeva mõttes kurioosne: atlasest leiab näiteks Tudulinna vulkaani ja mitu Suure Tõllu hauda Saaremaal. Teisalt on teave toonaste kirikute, mõisate, postijaamade, külade jm paiknemise ja olemasolu kohta hindamatu väärtusega ning pakub huvilistele palju avastamisrõõmu.

Projekti rahastas Haridus- ja Teadusministeerium programmist „Eesti keel ja kultuur digiajastul“.

Image