IN MEMORIAM. Riho Illak
Juunikuu 11. päeval saime teate, et meie hulgast on lahkunud Riho Illak, Tartu Ülikooli endine haldusprorektor ja mitme rektoraadi silmapaistev liige.
Riho sündis Siberis Tšerlaki asulas 16. aprillil 1955. aastal. Tema haridustee kulges aga juba Eestis – nii Tartus kui ka Väimelas.
Ta töötas ametikohtadel, mis eeldasid suurepärast organiseerimisvõimet ja ka visionääri talenti. Aastatel 1978–1986 oli ta Tartu noortemaja Sõprus direktor ning 1986–1994 Tartu linnavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja. 1994. aastal kutsus rektor Peeter Tulviste ta ülikooli haldusprorektori kohale. Ülikooli haldusjuht oli ta kuni 2009. aastani (1998–2009 haldusdirektor).
1990. aastad olid keerulised nii kogu Eesti riigi kui ka Tartu Ülikooli elus. Väga kiiresti tuli kohaneda täiesti uute poliitiliste ja finantsiliste oludega ning võtta vastu otsuseid, mille jaoks ei olnud eeskujusid kusagilt võtta. Nagu rektor Tulviste tollal armastas öelda, tuli autoga kiirteel kihutada seda samal ajal igast otsast putitades, et see laiali ei laguneks. Oli selge, et vanamoodi enam ei saanud, ent puudus ka teadmine, kuidas uutmoodi teha. Ülikool sai 1995. aastal vastu võetud Tartu Ülikooli seadusega suure autonoomia ja iseotsustamise võimalused, ent sellega kaasnesid ka kohustused, mille katmiseks oli ressurssi alati napilt. Kogu riik avanes välismaailmale, paljud teadlased ja õppejõud lahkusid uusi väljakutseid otsima, kuid oli ka tagasitulijaid, kes tahtsid omandatud teadmisi ja kogemusi oma koduülikoolis rakendada. Mitmesugustest akadeemilistest traditsioonidest prooviti erinevaid lahendusi, mis aeg-ajalt ka üksteisele vastu käisid. Suur abi oli ülikooli üha suurenevast sõpruskonnast välisriikides, väliseestlastest, baltisakslastest ja meiega solidaarsetest rahvusvahelistest ülikoolide võrgustikest. Samas – mitte kõik, kes ülikooli sel ajal abistada soovisid, ei teinud seda siiralt ja omakasupüüdmatult.
Veel 1980. aastate lõpul oli Tartu Ülikool üks suur majandussüsteem, kus olid oma ehitustöötajad, suur autopark, töökojad, laod ja kõik muu igapäevategevuseks vajalik. Ülikool tegeles ka toitlustus- ja majutustegevusega. Nüüd tuli kõik ümber organiseerida ning saavutada koostöös erasektoriga vajalik efektiivsus ja halduse kvaliteet. Suurel määral muutusid finantsreeglid ja -kontrolli põhimõtted. Ülikooli „infosüsteem“ koosnes eri allüksuste kümnetest arvutitest, mis ei olnud erinevate tarkvaralahenduste tõttu võimelised omavahel suhtlema. Kõike seda tuli muuta – ja kiiresti.
Seda hakkaski Riho visionääri ja suurepärase suhtlejana korraldama. Mitte kõik ei tulnud ideaalselt välja – ja kuidas saanukski? Kui Riho oli oma mõttes veendunud, siis oli temaga väga raske vaielda. Oli ka olukordi, kus diskussioon ei tahtnudki lõppeda. Üks Riho vaieldamatult tugevamaid külgi oli väga pika plaani kujundamine: aeg-ajalt võis ette võetud korralduste ja tegude mõte selguda alles aastate pärast. Noorena oli ta küll kõva ja mitmekülgne spordimees, aga ma ei mäleta, et ta oleks malet mänginud.
Spordi hea käekäigu eest seisis ta aga alati. Alates 1982. aastast oli ta judoklubi DO auliige ning aastail 2002–2009 Tartu Ülikooli Akadeemilise Spordiklubi juhatuse esimees ja spordinõukogu aseesimees. Seda jäävad meenutama loodud spordirajatised ja edukas ülikoolisport. Tema ajal krooniti Tartu korvpallimeeskond kolmel korral Eesti meistriks.
Kaitseliidu maine oli 1990. aastatel Eesti ühiskonnas üsna vilets. Rektor Tulviste võttis seda päris isiklikult ja pakkus välja lahenduse: kogu rektoraat in corpore astub Kaitseliitu, läbib iga taseme õppused ning on eeskujuks üliõpilastele, kes hakkavad seejärel ka aktiivseteks kaitseliitlasteks. Just nii läkski – 1924. aastal loodud Kaitseliidu Tartu maleva akadeemiline malevkond, mille tegevus vahepeal paljudeks aastateks katkestati, taasasutati 1996. aasta märtsis. Malevkonna eestvedaja, hiljem ka pealik, oli enam kui 12 aasta jooksul Riho Illak. Nüüdseks on liikmeid üle neljasaja ja nende tegevuse üle saab vaid uhkust tunda. Eduka töö eest Kaitseliidu arendamisel pälvis Riho malevkonna teenetemärgi ja teisigi Kaitseliidu autasusid.
Tartu Ülikooli praeguses korralduses on mitmes kohas jälgi sellest, millele pandi alus 30 aastat tagasi. Palju on muutunud, aga on ka asju, mis on ajaproovile vastu pidanud. Aitäh selle eest, Riho!
Toivo Maimets
Tartu Ülikooli teadus- ja arendusprorektor aastail 1995–1998
Ärasaatmine toimub 19. juunil kl 14.00 Sõbramaja saalis (Kalevi 24).
