Nutikatest disainerrakkudest tõuseb kasu nii ravimiarenduses kui ka keskkonnaseires

Elusaid mikroobirakke saab kasutada tööriistana, mis annavad infot keemilistest või füüsikalistest protsessidest. Tartu Ülikoolis töötatakse välja bakterirakke, mille abil on võimalik uurida antibiootikumide toimeid bakteritele organismis.

Juba aastakümneid on teadlased laboris n-ö jumalat mänginud, olgu selleks siis loomade kloonimine või taimeliikide geneetiline muundamine s.t GMO, et need oleksid haigustele ja karmidele keskkonnatingimustele vastupidavamad, kirjutab Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi molekulaarse mikrobioloogia nooremteadur Mariliis Hinnu.

Vähem kõlapinda on pakkunud aga geneetiliselt muundatud mikroorganismid. Ometi on nutikalt disainitud imepisikesed mikroobirakud väga olulised töövahendid nii ravimiarenduses, keemiatööstuses kui ka keskkonnaseires. Ka Tartus käib uurimistöö, tänu millele võib tulevikus antibiootikumravi efektiivsemaks muuta.

Loe edasi ERR Novaatorist.

Artikkel on rahastatud projektist MIBEst H2020-WIDESPREAD-2018-2020/GA nr: 857518