Ülesannete täitmise edasilükkamine
Kas asjade edasilükkamise põhjus on laiskus?
Mõnikord teeme otsuse lükata ebameeldivad või rasked ülesandeid edasi või viivitada nende täitmisega. Selle asemel teeme midagi vähem tähtsat ja meeldivamat hoolimata sellest, et esialgse ülesande või eesmärgi täitmata jätmisel on negatiivsed tagajärjed. Sellist käitumist nimetatakse ka prokrastineerimiseks. Termin tuleb ladinakeelsest sõnast procrastinare, milles pro tähendab 'edasi' ja cras 'homme'. Seega tähendab see millegi homsesse päeva lükkamist.
Tihtipeale ollakse arvamusel, et edasilükkamine võrdub laiskusega ja asjade tegemata jätmine on tingitud sellest, et inimene ongi loomult laisk. Tegelikult tähendab laiskus seda, et inimesel puudub kavatsus ja valmisolek tegeleda teatud ülesannete või kohustustega. Seevastu prokrastineerimine on tegevuse või kohustuse kavatsuslik edasilükkamine või sellega viivitamine.
Aktiivsed ja passiivsed edasilükkajad
Ülesannete täitmisega viivitajad võib jagada kahte rühma.
Aktiivsed edasilükkajad on inimesed, kes hakkavad tihti hilja tööle või alustavad seda viimasel hetkel. Nad lükkavad tahtlikult oma ülesanded edasi, lasevad end sageli muust tegevusest kaasa tõmmata ja oma tähelepanul hajuda, kuid teevad siiski muid meeldivaid või hädavajalikuna näivaid asju. Sellegipoolest on nad võimelised oma ülesanded õigel ajal valmis saama.
Passiivsed edasilükkajad viivitavad ülesannete täitmisega kaua, kuna neil puudub tahe teha need ära õigel ajal. Selle asemel tegelevad nad millegi kasutuga, näiteks veedavad aega sotsiaalmeedias.
Aktiivne edasilükkamine võib mõnikord tunduda vähem probleemne, kuna inimene vähemalt teeb midagi ja suudab ülesandeid tähtajaks valmis saada. Siiski on igasugune asjadega venitamine kahjulik, sest see võib takistada produktiivse ja rahuldust pakkuva elu saavutamist.
Uuringute põhjal on leitud, et üks prokrastineerimise alamvorme on akadeemiline prokrastineerimine ehk otsus lükata akadeemilise ülesande alustamine ja selle lõpuleviimine edasi. Eestis on seda vähe uuritud, kuid Marine Mahsudjani ja Kaisa Alberti tööde põhjal saab väita, et Eesti üliõpilaste peamiseks edasilükkamise põhjuseks on vähene eneseregulatsioon, õpimotivatsiooni puudumine, eemaletõukav ülesanne ja muud psühholoogilised näitajad.
Pikema aja jooksul võib asjadega viivitamine põhjustada stressi, ärevust, terviseprobleeme, halvendada jõudlust ja enesehinnangut.
Asjade edasilükkamise põhjused
- Ebaõnnestumishirm: Sa kardad ebaõnnestumist või arvad, et valmistad teistele pettumust.
- Madal enesehinnang: usud, et ta ei ole piisavalt pädev, ja võrdled ennast pidevalt teistega.
- Igav või raske töö: Sa ei naudi oma tööd või pead ülesannet liiga raskeks.
- Ebapiisav ajajuhtimine: Sul on raske oma aega planeerida või Sa ei tea, kuidas seada prioriteete.
- Vähene enesedistsipliin: Sul puudub oskus oma tegevust juhtida, olla püsiv ja organiseeritud.
- Halb enesejuhtimine: tunned end väsinuna ja kurnatuna või Sul on raske asju korraldada.
- Vähene motivatsioon: Sa ei näe, et Su tegevusel oleks eesmärk või see tundub olevat liiga kaugel.
- Keskendumisraskused: Sul on raske hoida oma tähelepanu ühel kindlal tegevusel.
- Ebasoodne keskkond: Sa ei suuda keskenduda ja tegeled töö ajal kõrvaliste asjadega (nt sotsiaalmeedia, e-kirjad, arvutimängud).
- Asendustegevus: Sa leiad endale kõrvaltegevuse (nt kodu koristamine, söögitegemine, lemmikloomaga jalutamine, lapsega ajaveetmine).
- Õppejõu õpetamisviis, tagasiside: oled demotiveeritud, sest õppejõu õpetamishoiak on ebamäärane ja tagasiside on puudulik.
Kuidas lõpetada asjade edasilükkamine?
On oluline mõista, et ülesannete täitmisega viivitamine on osa meie loomulikust käitumisest. Kui see hakkab aga mõjutama suutlikkust ja vaimset tervist, võid proovida järgmisi nippe.
- Koosta ülesannete nimekiri ning sea selged ja saavutatavad eesmärgid. Loo plaan nende elluviimiseks: kirjuta üles kõik tegemist vajavad ülesanded ja sea neile tähtajad. See aitab keskenduda ja vähendab tõenäosust, et hakkad kohustusi edasi lükkama.
- Jaga suur ülesanne väiksemateks osadeks. Kui ülesanne tundub liiga raske ja hirmutav, alusta väikestest sammudest ning jaga ülesanne hoomatavateks osadeks. Üks samm võib olla midagi väga lihtsat, näiteks ühe e-kirja saatmine või raamatust ühe lõigu lugemine. Iga väikese ülesande lõpetamine annab eduelamuse ja motiveerib jätkama.
- Planeeri aega ja koosta endale päevakava. Kasuta ajajuhtimise tööriistu, näiteks ajaplaneerijat või ülesannete nimekirja, mis aitavad panna oma tegevuse tähtsuse järjekorda. Üks võimalus on luua päevakava, kuhu paned kirja aja, mil hakkad üht või teist ülesannet tegema. See on iseendale hea meeldetuletus, et pead pihta hakkama.
- Vali sobiv töökeskkond ja vabane häirivatest teguritest. Leia endale töö tegemiseks sobiv koht ja keskkond. See võib olla nii õppehoones, töö juures, rahulikus kodukontoris kui ka kohvikus. Kui tunned end mugavalt, on Sul kergem keskenduda. Sule televiisor ja hoidu sotsiaalmeediast, et keskenduda täielikult ülesandele.
- Leia motivatsioon. Mõtle, miks on ülesanne Sinu jaoks tähtis ja kuidas see aitab Sul edasi liikuda. Leiad ehk teisigi põhjuseid, miks võib ülesande täitmine olla Sulle kasulik.
- Loobu perfektsionismist. Kui soovid, et kõik oleks täiuslik, võib see tekitada hirmu või ebakindlust ülesandega alustada. Püüa leppida sellega, et tehtud töö on piisav.
Kui tunned, et oma ülesannete pidev edasilükkamine mõjutab Sinu igapäevaelu, võid kaaluda professionaalse abi otsimist.