Autor:
Maanus Kullamaa

Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp räägib inauguratsiooniloengul inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõjust loomade tervisele

Teisipäeval, 22. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor Tuul Sepp ülikooli aulas inauguratsiooniloengu „Inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju loomade tervisele ja selle leevendamise võimalused“.

Inimtekkelised keskkonnamuutused on jõudnud pea kõigisse maa elupaikadesse ning põhjustavad looduslike elupaikade ja populatsioonide kokkukuivamist. Metsik loodus on jäänud inimese kujundatud ruumi ja inimesega seotud elustiku kõrval vähemusse. Et aidata peatada elurikkuse kriisi, on meil vaja paremaid teadmisi inimtekkeliste keskkonnamuutuste mõju kohta loomade tervisele. Samuti peavad need teadmised jõudma teadusmaailma elevandiluutornidest praktiliste otsuste tegijate ja laiema avalikkuseni senisest kiiremini.

Valgusreostus mõjutab linnupoegade tervist, mere keemiline reostus põhjustab kaladel haigusi ja inimese muudetud keskkonnas võib ka metsikutel loomadel areneda vähk. Linnastumine killustab looduslike liikide elupaiku. Merelinnud on mõjutatud nii kliimamuutustest, ülepüügist kui ka veereostusest. Paljud teadusuuringud näitavad, mis on looduses valesti. Mida saaksid teadlased aga ise ära teha, et neid probleeme laiemalt teadvustataks?

Tuul Sepp tutvustab inauguratsiooniloengus oma uuringuid linna ja mere, kalade ja lindude ning loomade käitumise ja füsioloogia kohta. Aktiivse ja hinnatud teaduse populariseerijana jagab ta ka oma kogemusi nende teadustulemuste viimisest ühiskonda.

Tuul Sepp on uurinud magistri- ja doktoriõpingute ajal lindude tervisenäitajaid elukäiguteooria kontekstis. 2012. aastal kaitses ta oma doktoriväitekirja „Rohevintide hematoloogilised tervisenäitajad: individuaalse varieeruvuse põhjused ja vastused immuunsüsteemi manipuleerimisele“. Pärast seda keskendus Tuul Sepp mõne aasta merelindude uurimisele. Aastatel 2016–2019 uuris ta Marie Skłodowska Curie individuaalgrandi toel Arizona Osariigi Ülikoolis järeldoktorandina linnastumise mõju lindudele. Järeldoktorantuuri ajal kujunes välja tema huvi metsloomade vähi uurimise vastu. Eestisse naastes lõi ta Tartu Ülikoolis evolutsioonilise ökofüsioloogia töörühma, kes keskendus merereostuse, kalade tervise ja looduslike vähikaitsemehhanismide seostele. Samal ajal algatas Tuul Sepp linnalooduse taastamise projekti UrbanLIFEcircles, mis aitab rakendada linnaplaneerimises linnaökoloogia teadmisi. 2023. aastal sai temast Tartu Ülikooli loomaökoloogia professor.

Tuul Sepp on Tartu Ülikooli Nõukogu liige, Eesti Noorte Teaduste Akadeemia asutajaliige ja Euroopa metsloomade vähi uurijate võrgustiku WildCAN asutajaliige, samuti kuulub ta mitmesse teise otsustus- ja nõuandekogusse. Ta on pälvinud Vabariigi Presidendi noore teadlase preemia, L’Oréali ja UNESCO programmi „Naised teaduses“ stipendiumi ning riigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal. Lisaks on teda korduvalt tunnustatud teaduse aktiivse populariseerimise eest.

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Kolme minuti loengute konkursi parimad, 2024

Doktorantide välkloengute konkursil kõlas kirev valik inspireerivaid teaduslugusid

Jakobi 5 sisehoov

Piret Viirpalu kaitseb doktoritööd „Teachers’ feelings of curriculum ownership: the Estonian teachers from schools of general education as curriculum developers and curriculum users“

Kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk räägib inauguratsiooniloengul kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalustest energiaprobleemide lahendamisel

Kõrgtemperatuursete energiamaterjalide professor Gunnar Nurk peab oma inauguratsiooniloengu „Kõrgtemperatuurse elektrokeemia võimalused energiaprobleemide lahendamisel“ 16. oktoobril kell 16.15 ülikooli muuseumi valges saalis.