Värske teadus: migreenist, teksti mõistmisest, sõjaajaloost ja superkondensaatoritest

„Värske teaduse“ rubriik annab regulaarselt vihjeid eri teadusvaldkondade huvitavamatest teemadest.

Sotsiaalteadused

Kuidas õpetada lapsi teksti mõistma?

Püüdes arendada lapse tekstimõistmist ja sõnavara, on väga oluline teadvustada lugemishuvi rolli selles protsessis. Lugemishuvi saab tekitada näiteks interaktiivsete rolli- või sõnamängudega, mis aktiveerivad ka lapse eelteadmised ja annavad lugemisele uue tähenduse. Teisalt tuleb tekstimõistmise õpetamisel alati arvestada lapse vanuse, huvide ja vajadustega, sest vastasel juhul võib huvi hoopis kahaneda.

Loe lähemalt siit ja siit.
Lisateave: Maile Käsper, doktoritöö „Õpilaste tekstimõistmist ja lugemishuvi toetavad õpetamisstrateegiad põhikooli esimeses kooliastmes“ autor, maile.kasper@gmail.com

Meditsiiniteadused

Arstid vajavad suuremat tuge migreeni ravi juhtimisel

Uued ravimeetodid pakuvad migreeni kliinilise ravi juhtimises ja uuringutes uusi võimalusi, aga tekitavad ka keerdküsimusi. Teadlaste analüüsist selgus, et paljudel arstidel puudub kindlustunne, et tegeleda raskesti ravitavat migreeni põdevate patsientidega. Nad vajavad ravi paremaks juhtimiseks rohkem tõenduspõhiseid ja selgeid suuniseid, mis viitaksid muu hulgas olemasolevatele ravivõimalustele.

Loe lähemalt siit.
Lisateave: Mark Braschinsky, neuroloogia lektor, mark.braschinsky@ut.ee

Humanitaarteadused

Eesti areng sõjaajaloolisest vaatepunktist

Äsja ilmus kõigile ajaloohuvilistele mõeldud mahukas koguteos „Eesti sõjaajalugu. Valitud peatükke Vabadussõjast tänapäevani“. Tunnustatud sõjaajaloolaste kirjutiste kaudu toob unikaalne raamat esmakordselt lugejateni palju varem kasutamata allikmaterjali ning on rikkalikult illustreeritud fotode, kaartide ja skeemidega.

Loe lähemalt siit ja siit.
Lisateave: Tõnu-Andrus Tannberg, Eesti ajaloo professor, tonu-andrus.tannberg@ut.ee

Loodus- ja täppisteadused

Looduslikku päritolu mikro-superkondensaatorid säästavad keskkonda

Meditsiiniseadmetes, aga ka muudel rakendusaladel pööratakse järjest enam tähelepanu elektroonikaseadmetele, patareidele, kondensaatoritele jne, mis pärast oma tööaja lõppu biolagunevad. Teadlased on töötanud välja üliõhukesed (< 10 μm paksused) kondensaatorid, mis koosnevad looduslikku päriolu biolagunevatest materjalidest, nagu tselluloos. Kondensaatorite valmistamisel kombineeriti erinevaid printimistehnoloogiaid. Selline valmistamismeetod võimaldab ühelt poolt teha väga väikseid detaile, kuid teisalt on ülekantav ka tööstuslikule suurtootmisele. Artikkel valmis Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi ja Milano Ülikooli koostöös Marie Skłodowska-Curie projekti BIOACT raames.

Loe lähemalt siit.
Lisateave: Kaija Põhako-Esko, materjalide keemia kaasprofessor, kaija.pohako@ut.ee