Vesinikutehnoloogia kinnitab üha tugevamalt kanda ka lennundussektoris

Lennundussektori heitgaasid moodustavad arvestatava osa üleilmsest heitest, mistõttu võiks sektori keskkonnajälge püüda vähendada vesinikutehnoloogia abil. Tartu Ülikooli keemia instituudi taskuhäälingus „Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ käinud Skycorp OÜ tegevjuhi Marek Alliksoo sõnul kasutatakse väikelennunduses ja droonide arendamisel vesinikkütuseelemente juba praegu üha sagedamini. 

Lisaks käsitles saatejuht Meelis Härmas koos Alliksooga kestliku lennundusega seonduvalt veel mitmeid põnevaid teemasid.

• Vesinikkütuseelemendid võimaldavad pikendada märkimisväärselt droonide lennuaega. Kui tavapärase akudrooni lend kestab kuni pool tundi, siis vesinikutehnoloogia võimaldab sellel püsida õhus kuni kaks tundi.
• Surve vähendada lennundussektori heidet paneb lennukiarendajaid katsetama elektri ja vesiniku hübriidlahendusi üha julgemalt ka suuremates lennukites. Seejuures on oluline näha lennunduse tervikpilti, mis hõlmab peale lennuki enda ka maapealset taristut, lennujaamades toimuvat reisijatevedu, lennukikütuseid, lennugraafikute sobivust ja õhuruumi lennukoridore.
• Kõige suurema keskkonnajäljega on lühi- ja keskmaalennud, mistõttu on kõige kiiremat innovatsiooni näha just väikelennukite arendamisel. Ka Eesti on osaline projektis, mille tulemusena läbivad 2026. aastaks katsed 19-kohalised vesinikulennukid koos maapealse taristu ja selle käitamise süsteemiga.
• Tallinna lennujaam pöörab suurt tähelepanu keskkonnamõju vähendamisele. 46% tarbitavast elektrist tuleb päikesepaneelidest ja lennujaam osaleb Läänemere-äärseid riike ühendavas vesinikulennunduse projektis.
• Eesti võiks olla rohetehnoloogia testimisel ja arendamisel samasugune nn liivakast nagu Tiigrihüppe puhul 1990-ndatel. See annaks võimaluse proovida uusi tehnoloogiaid ja suurendada nende kasutust üle Euroopa.

Kogu saadet saab järelkuulata

„Tuleviku energeetika – energeetika tulevik“ on taskuhääling, mida veab Tartu Ülikooli keemia instituudi teadur Meelis Härmas. Uued saated ilmuvad kaks korda kuus.