Eesti ajaloo professor Tõnu Tannbergi teadustöö keskmes on Eesti ja laiemalt Baltikumi ajaloo erinevad tahud 18. sajandi algusest kuni 20. sajandi lõpukümnendini. Tema viimaste aastate üldisemateks uurimisteemadeks on olnud (1) Moskva kontrollimehhanismid ja sovetiseerimisprotsessi palgejooned (keskus-perifeeria võimuvahekorrad) Eesti NSVs ja teistes balti liiduvabariikides NSV Liidu ning Ida-Euroopa poliitiliste arengute kontekstis, (2) Baltikumi integreerimise eripärad ja tagajärjed Vene impeeriumi sõjaväesüsteemi (rõhuasetusega Napoleoni sõdade ajastule, sõjaväekohustuse ajaloole ja Esimese maailmasõja perioodile) ning (3) ühiskonna vaimuelu suukorvistamise mehhanismid ja selle protsessi institutsionaalne ning ideoloogiline raamistik hilisstalinistlikus Eesti NSV-s. Erinevate uurimisprojektide raames on valmimas mitmed käsitlused sovetiaja kirjanduselu kontrollimehhanismidest ning uurimus Vene armee komplekteerimise rahvuslikest eripäradest impeeriumi lõpuperioodil. Ühtlasi on koostamisel allikapublikatsioon eestlastest Vene-Jaapani sõjas ning Eesti vanema perioodi sõjaajaloo ülevaateteos.
Vaata Tõnu Tannbergi ettekannet "Moskva „konstitutsioonilised parandused“ 1944. aastal: liiduvabariikide „iseseisvumine“ ning selle sise- ja välispoliitiline kontekst" konverentsil "Ants Piibu päev. 100 aastat Eesti vastuvõtmisest Rahvasteliitu".
Vaata ka "Teadlane vastab: miks ei alanud perestroika peale Stalini surma?".
