Äärmuslike ilmastikutingimuste tõttu sureb aastas viis miljonit inimest

Monashi Ülikooli juhitud ja Tartu Ülikooliga koostöös valminud maailma suurimas kliima tervisemõju uuringus selgus, et äärmusliku külma ja kuuma temperatuuri tõttu sureb aastas enam kui viis miljonit inimest. Kuuma õhutemperatuuri tagajärjel kasvanud suremus võib edaspidi globaalse soojenemise tõttu veelgi kiireneda.

Rahvusvahelises uuringus vaadeldi suremuse ja temperatuuri andmeid maailmas aastatel 2000–2019, mil globaalne temperatuur tõusis mõlemal kümnendil 0,26 kraadi. Uuringu põhjal selgus, et 9,4% surmadest on seotud äärmuslikult külma ja kuuma õhutemperatuuriga, mis halvendab eeskätt krooniliste haigete seisundit ja põhjustab varajast surma.

Vaadeldaval perioodil kahanes külmast temperatuurist tingitud suremus 0,51%, sest talved on muutunud pehmemaks, aga kuuma temperatuuri tõttu suri inimesi 0,21% rohkem, kuna kuumalained on sagenenud. Seega vähenes kokkuvõttes äärmuslikust külmast ja kuumast tingitud surmade arv. Selline muutus on teadlaste hinnangul siiski ajutine, sest kliimamuutuste tõttu hakkab suremus edaspidi suurenema.

Uuringutulemustest selgus veel, et geograafiliselt on äärmusliku temperatuuri tõttu surnud inimeste arv erinev. Kõrgeimad näitajad on Ida-Euroopa ja Sahara-taguse Aafrika riikides. Suurim suremuse vähenemine toimus Kagu-Aasias, ent Euroopas ja Lõuna-Aasias suremus hoopis kasvas.

Uuringu ühe autori, Tartu Ülikooli keskkonnatervishoiu kaasprofessori Hans Orru sõnul mõjutab äärmuslik külm ja kuum õhutemperatuur suremust ka Eestis. „Kuigi selles uuringus ei vaadeldud Eestit eraldi, on meie varasemad uuringud näidanud suremuse märgatavat suurenemist talvel vähemalt 9 külmakraadi korral ja suvel 27 kuumakraadi korral. Sel aastal on selliseid kuumasid ilmasid olnud lausa mitu nädalat ja uuel nädalal on oodata uut kuumalainet,“ selgitas Orru.

Tegemist on esimese uuringuga, milles vaadeldakse äärmuslikust temperatuurist tingitud surmasid kogu maailmas ning võrreldakse seda külma ja kuuma aja andmetega. Varem on uuritud külma või kuuma temperatuuri tõttu surijate arvu ühes riigis või kindlas piirkonnas. Temperatuurist tingitud üleilmse suremuse mõistmine on oluline, et parendada rahvusvahelist koostööd kliimamuutuste leevendamiseks, nendega kohanemiseks ja tervisekaitseks.

Tutvu uuringuga „Global, regional, and national burden of mortality associated with non-optimal ambient temperatures from 2000 to 2019: a three-stage modelling study“.