Avati ESERO Eesti kontor: õppeained muudetakse kosmose abil põnevamaks
Kolmapäeval, 3. märtsil avati Eestis ametlikult Euroopa kosmosehariduskeskuse (ESERO) kontor, mille eesmärk on kosmoseteemade abil üldhariduskoolide õpet põnevamaks ja kaasahaaravamaks muuta. Eesti kontor, mille eestvedaja on Tartu Ülikooli Tartu observatoorium, ühineb Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ESERO võrgustikuga, mis hõlmab koos Eestiga 18 ESA liikmesriiki.
ESERO on ESA üldharidust toetav projekt. Nüüdseks juba 15 aasta jooksul on ESERO kasutanud ära kosmost kui põnevat konteksti, mis pakub koolidele tuge loodus- ja täppisteaduste (STEM) ainete – nagu keemia, füüsika, matemaatika ja bioloogia – õpetamisel. Pakutavad õppematerjalid on aga interdistsiplinaarsed ja seostuvad ka näiteks kehalise kasvatuse teemadega: lapsed saavad treenida astronauditööks vajalikke omadusi, nagu tasakaal või koordinatsioon. Kosmose kaasamise meetod on olnud väga efektiivne ning selle on alates projekti algusest võtnud omaks sajad tuhanded õpetajad üle Euroopa.
Kooliõpilasest kosmoseteadlaseks
Hariduskontori tegevused on peamiselt suunatud õpetajatele, kelle kaudu saab kõige paremini õpilasteni jõuda. Neile korraldatakse koolitusi ja pakutakse välja kosmost kaasav õppemudel, mis on tihedalt seotud päriselu teemade ja ametitega. Ühtlasi pakub projekt õpilastele võimaluse osaleda üle-euroopalistes üleskutsetes, nt arendada programme rahvusvahelise kosmosejaama (ISS) arvutile, modelleerida Kuu-asula või ehitada purksatelliit. ESERO annab infot ka loodus- ja täppisteaduste valdkonna karjäärivõimaluste kohta ning võimaldab õpilastel kohtuda eeskujudega, kelleks on nii kosmosevaldkonna ettevõtete töötajad kui ka teadlased.
„Tartu observatooriumil on 200 aasta pikkune tipptasemel teadustöö kogemus. Selleks, et teadus ja kogu ühiskond areneda saaksid, on siin aga alati ka haridust ja teaduse populariseerimist oluliseks peetud,“ sõnas Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm. „ESERO perekonnaga liitudes kinnitame taas, kui oluline on õpetajaid toetada ning õpilasi harida, kui tahame esiteks suurendada nende huvi loodus- ja täppisteaduste ainete vastu, teiseks edendada nende oskusi ja kolmandaks julgustada neid nendel aladel – seejuures kosmosevaldkonnas – ka karjääri tegema.“
Olemasolevat täiendavad õppematerjalid
Kõik ESERO riiklikud kontorid juhinduvad ühistest üldeesmärkidest ning nende tööd koordineerivad koostöös nii ESA kui ka kohalikud organisatsioonid ja asutused. Võrgustikus jagatakse omavahel kogemusi ja õppematerjale, aga kohalikud tegevused kohandatakse just selle riigi õppekavadele, vajadustele ja ümbrusele sobivaks. ESERO Eesti kontor pakub tasuta õppematerjale, mis edendavad niisiis juba olemasolevaid loodus- ja täppisteaduste valdkonna ainete õppekavasid.
„ESERO projekt näitab väga hästi, et kosmos saab ühiskonnale mitmeti kasulik olla,“ sõnas ESA poliitika ja programmide koordineerimise osakonna juht Chiara Manfletti. „Me soovime kindlustada, ühiskond pidevalt areneks. Niisiis töötame selle nimel, et tagada ligipääs selleks vajalikele teadmistele ja oskustele. Kosmoseteemade kasutamine õppetöö kontekstina on tõestanud end väga võimsa vahendina, kuidas neid teadmisi ja oskusi juurutada,“ jätkas Manfletti. „Praegustesse õpilastesse panustamine toob ühiskonnale tulevikus suurt kasu, seda mitte ainult teadmiste, vaid ka ja huvi ja inspiratsiooni kujul – on ju need iga inimese liikumapanev jõud.“
Vajadus kosmosespetsialistide järele
ESERO projekt aitab vastata suurele vajadusele kvalifitseeritud spetsialistide ja professionaalide järele. See on eriti oluline, kuna kosmosevaldkond areneb praegu ajaloo kiireimas tempos ning avab pidevalt uusi võimalusi nii Eestis kui ka Euroopas. Juba praegu on Eesti panustanud mitmesse ESA teadus- ja tehnoloogiaprojekti. Lisaks valmis 2013. aastal Tartu Ülikooli tudengite töö tulemusena Eesti esimene satelliit ESTCube-1, olles osa Eesti tudengisatelliidi programmist. 2018. aastal jõudis rahvusvahelisse kosmosejaama (ISS) esimene Eestis arendatud teadusinstrument MyotonPRO, mis võimaldab mõõta lihastoonust. Viimase aja suurimad saavutused on osalus ESA Komeedipüüduri ja Arieli missioonides, panus NASA Artemise programmi ning 7,5 miljoni euro suurune „Horisont 2020“ programmi toetus selleks, et arendada müüontomograaf, mis kasutaks kahjulike röntgenkiirte asemel kosmilist kiirgust.
ESERO Eesti avati Tartu observatooriumi korraldatud virtuaalüritusel. Avamisel astusid teiste seas üles Eesti Kosmosebüroo ja Eesti ESA delegatsiooni juht Madis Võõras, ESA hariduskontori juht Hugo Marée, Eesti Teaduste Akadeemia arendusjuht Terje Tuisk ning Tartu observatooriumi direktor Antti Tamm. Üritusel õnnitles Eestit kosmosehariduskontori avamise puhul ka astronaut Christer Fuglesang.
Eesti koostöö ESA-ga sai alguse koostöölepinguga, mis sõlmiti 20. juunil 2007. Kaheksa aastat hiljem, 2015. aastal sai Eestist ametlikult ESA 21. liikmesriik. ESERO kontorid on 18 ESA liikmesriigis: Austrias, Belgias, Eestis, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal, Itaalias, Luksemburgis, Norras, Prantsusmaal, Poolas, Portugalis , Rumeenias, Saksamaal, Soomes, Suurbritannias, Taanis ja Tšehhi Vabariigis. ESERO Eesti partnerid on teaduskeskus AHHAA ja Energia Avastuskeskus.
Rohkem infot ESERO Eesti kohta
Lisainfo
Heli Lätt, ESERO Eesti juht, Tartu observatooriumi külastuskeskuse juht, heli.latt@ut.ee, 5695 9711
Vaata ka ESERO Eesti tarbeks valminud videoid!
IFrame