Euroopas levib nurmenukkude vaatlemise pisik

Soojemad ilmad on viimaks pannud Eestis õitsema nurmenukud, mis lisaks silmailule pakuvad suurt huvi teadlastele. 2019. aastal algatatud harrastusteaduskampaania „Eesti otsib nurmenukke“ on sel kevadel levinud üle terve Euroopa. Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on nurmenukumeeskonnas partnereid juba 30 riigist. Vaatlusel oodatakse kaasa lööma kõiki huvilisi.

„Oskame vaid rõõmustada, et algatus on nii sooja vastuvõtu saanud. Õitsemine algas mujal Euroopas juba mõne nädala eest ja seni on eriti usinasti vaatlusi tehtud näiteks Tšehhis, Suurbritannias ja viimastel päevadel ka Lätis,“ ütles kampaania eestvedaja, maastikuökoloog Tsipe Aavik. Kokku on tehtud juba üle 2000 vaatluse: 1420 otse veebilehe cowslip.science kaudu ja 650 Ühendkuningriigis kasutatava loodusvaatluste rakenduse kaudu. „Läänemere-äärsetes riikides õitsemine alles algas, mistõttu järgnevate nädalavahetuste jooksul tehakse kindlasti veel palju vaatlusi. Loodan, et ka eestimaalased näitavad klassi ja teevad sama hoolikalt vaatlusi kui kahel eelmisel aastal,“ lisas Aavik väikese võistlusmomendi.

Harilik nurmenukk on uurimiseks hea liik, mille järgi saab anda kaudseid hinnanguid maastike ja elurikkuse seisundi kohta. Uurimisele saavad kaasa aidata kõik soovijad – selleks tuleb vaid vaadata ühes kohas kuni saja nurmenukuõie sisse, lugeda kokku eri tüüpi õied ja edastada saadud teave kodulehe nurmenukk.ee kaudu teadlastele. „Eelteadmisi pole vaja. Nurmenukke on kaht tüüpi ja kodulehe abiga saab väga hästi aru, kumba tüüpi õiega on tegemist,“ lisas Aavik. Nurmenukk on levinud üle Eesti, teda leiab niitudelt, metsaservast, rohkem rannikualadelt ja teeservadest. Kõige mugavam on vaatlust teha nutiseadmega, kuid piisab ka paberist ja kirjutusvahendist. Nurmenukuvaatlusi saab teha kuni õitsemise lõpuni. Vaatlemisel ei pea nurmenukku vigastama ega murdma, piisab vaid ühe õie enda poole pööramisest.

Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel ja eestimaalastest nurmenukuvaatlejate kaasabil valmis 2019. aastal kogutud andmete põhjal teadusartikkel, kus esitleti uuringu esimesi üllatavaid tulemusi. Elujõulistes nurmenukupopulatsioonides on õietüüpe enamasti pooleks, kuid ulatuslik harrastusteadusuuring näitas, et ühte tüüpi nurmenukud on veidi sagedasemad. Samuti leiti, et just väiksemates nurmenukupopulatsioonides on tasakaal paigast ära, mis muudab sellised asurkonnad haavatavamaks. „Need tulemused on loodusteaduslike alusuuringute kontekstis väga põnevad ja vajavad edasist uurimist ka oluliste looduskaitseliste väljundite tõttu. Mida suuremal territooriumil seda teha suudame, seda parema pildi saame,“ ütles Tsipe Aavik.

Täna toimus Tallinna Botaanikaaias Eesti vaatluste avaüritus, kus vaadeldakse nurmenukke koos teadlastega.

Kampaania kohta saab lisainfot veebilehelt nurmenukk.ee ja cowslip.science.

Lisateave: Tsipe Aavik, Tartu Ülikooli maastikuökoloogia kaasprofessor ja teadusalgatuse eestvedaja, 516 1187, tsipe.aavik@ut.ee