Projekt „DigiKid“ muudab digipedagoogika rakendamist alushariduses

Euroopa nelja riigi ülikoolid koos lasteaedadest partneritega alustasid sel nädalal veebikohtumisel projekti „DigiKid“, mille eesmärk on muuta digipedagoogika rakendamine alushariduses süsteemsemaks. Koos arutati läbi, täpsustati ja kooskõlastati projekti eesmärgid, sisu, tegevusplaanid ja tähtajad.

Töö ja õpingud on suunatud internetti ning meie kodudest on saanud kontorid ja klassiruumid, kuid samal ajal on näost näkku suhtlemine märkimisväärselt vähenenud. Uues haridussituatsioonis on keeruline toime tulla nii õpetajatel kui ka igas vanuses õppijatel. Lapsevanematel tuleb sageli silmitsi seista raskustega: nad peavad leidma tasakaalu täistööajaga töökoha ning koduõpetaja uute ja mahukate kohustuste vahel. Jätkuv koroonapandeemia innustas nelja ülikooli ning kolme lasteaeda Eestist, Saksamaalt, Sloveeniast ja Lätist otsima „Erasmus+“ egiidi all probleemidele lahendust.

Hariduse digiteerimisega on maailmas tegeldud juba aastaid. Enamasti peetakse enesestmõistetavaks, et õpilased suudavad intuitiivselt arendada oma digioskusi ja saada aktiivseks veebiõppijaks lihtsalt seetõttu, et nad on sündinud internetiajastul. Projekti „DigiKid“ osalised kavatsevad selle eelduse vaidlustada.

„Usume, et selle projekti tulemusel oleme suutelised tagama juba töötavatele ning tulevastele lasteaiaõpetajatele teadmised ja oskused selleks, et arendada koolieelses eas laste digipädevust. Eesmärk on parandada noorima põlvkonna suhtlemis- ja kriitilise mõtlemise oskusi, valmistada neid ette homseks digitaalsemaks eluks ning muuta nad digitaalse meelelahutustehnoloogia passiivsetest tarbijatest digitaalsete haridusvõimaluste aktiivseteks kasutajateks,“ ütles projektimeeskonna liige, Tartu Ülikooli Narva kolledži eelkoolipedagoogika nooremlektor Lehte Tuuling. „Eeldame, et lõppkokkuvõttes väheneb stress, mille all lapsed, õpetajad ja vanemad liikumiskeelu või pikaajaliste haiguste korral kannatavad, ning usume, et see projekt mõjutab positiivselt ka kogukonna üldist sotsiaalset ja psühholoogilist heaolu,“ lisas ta.

Projekt „Õpetajate oskuste arendamine eelkooliealiste laste koolitamiseks digitehnoloogiate abil ja nende kaudu“ kestab kaks aastat (01.03.2021–28.02.2023). Strateegilise partnerluse projekti rahastab Euroopa Liidu haridus-, koolitus-, noorte- ja spordiprogramm „Erasmus+“.

Lisateave: Lehte Tuuling, Tartu Ülikooli Narva kolledži eelkoolipedagoogika nooremlektor, 740 1928, lehte.tuuling [ät] ut.ee