Silmaprobleemide parim ravi on ennetus

Lähitöö ekraanide taga ohustab silmade tervist. Silmade hoidmiseks tasub teha puhkepause ja harjutusi, kasutada niisutavaid silmatilkasid ja vaadata üle oma töökeskkond. Ka lähitööd tegevate laste silmad vajavad pause. Nii nagu kogu organismi heaolu toetamiseks, on ka silmade tervise hoidmiseks oluline veeta iga päev aega õues, kirjutab Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna vilistlane Kristina Kala vilistlaste ajaveebis.

Rohke lähitöö kuvari, nutiseadme või raamatuga tekitab mitmeid silmadega seotud probleeme. Peamine silmade tervist mõjutav faktor on lähitöö tegemise aeg. Pingsalt ekraani vaadates või lugedes pilgutab inimene silmi umbes poole vähem kui muu tegevuse juures. Selle tagajärjel ei toodeta piisavalt pisaravedelikku ja silmapinda kattev pisarakile ei ole ka vedeliku liigse aurustumise tõttu täisväärtuslik. See võib lõppeda kuiva silma haigusega.

Kuiva silma sündroom on silma pinda ja pisarakilet haarav põletikuline haigus. Sellele sümptomid on kuivus-, kipitus- või võõrkehatunne silmades, silmade punetus ja valguskartlikkus, sagenenud pilgutamine, ärritus, limane eritis silmadest. Iseloomulik on ka udusem nägemine, mis paraneb pilgutades. Kuiva silma sündroom võib põhjustada sagedasemaid silmapõletikke või hoopis ohtlikke silmanägemist ohustavaid seisundeid, rääkimata elukvaliteedi märgatavast halvenemisest.

Teiseks rohke lähitöö tagajärjeks on silmalihaste ülepinge. Selleks, et nägemiskaugusega kohaneda ja lähedale näha, teevad silmalihased tööd. Kui sellega üle pingutada, võivad tekkida ülepinge ja spasm. See avaldub nägemishäiretena – inimene ei näe enam hästi kaugele või näiteks telekat, sest lihased ei suuda lõdvestuda. Inimesel võib olla halb enesetunne ja peavalu.

Aparaadid mõõdavad inimesel sellisel juhul tavapärasest suurema miinuse ehk lühinägelikkuse, kuna lihased on pingeseisundis. Kui spasm on tekkinud, võib selle leevendamine olla pikaajaline ja keerukas.

Kuidas oma silmi lähitööd tehes hoida?

Nii kuiva silma sündroomi kui ka akommodatsioonispasmi parim ravi on nende ennetamine. Selleks tuleb teha korrapäraseid lähitööpause. Näiteks võiks silmi puhata 10% ulatuses tööajast. Samuti tuleks mõelda sagedasemale pilgutamisele. Nii toodetakse rohkem pisaravedelikku ja pisarakile saab liikuda üle silma. Veel võib rakendada 20-20-20-reeglit: iga 20 minuti tagant peaks inimene 20 sekundit vaatama 20 jala (umbes kuue meetri) kaugusele. See lõdvestab silmalihaseid ning kaugemal olevaid objekte vaadates ja lihtsalt puhates inimene ka pilgutab rohkem. Lisaks võib silmad mõneks ajaks sulgeda, teha erinevaid pilgutusharjutusi või silmadega ringe, kuid põhiline on pilk kaugusesse suunata ja vältida hetkeks keskendunult lähedale vaatamist.

Tänapäeval soovitatakse kõikidele palju lähitööd tegevatele täiskasvanutele niisutavaid silmatilkasid. Neid tuleks aga kasutada pidevalt, st iga päev, isegi kui sümptomeid ei ole. Neid võiks tilgutada vähemalt kaks korda päevas, kuid vajaduse korral kasvõi iga tund. Tilkade kasutamine ei tekita sõltuvust ja neid ei saa ka üleannustada.

Kui silmatilku tarvitatakse korrapäraselt ja pikka aega, võiks eelistada säilitusainevabasid tilkasid, sest säilitusainetega tilgad võivad pikema aja jooksul hoopis ise silmade kuivust tekitama hakata. Säilitusainevabad silmatilgad on apteegis käsimüügis.

Oluline on vaadata üle ka keskkond, kus tööd tehakse. Kuiva silma sündroomi puhul võib kasu olla õhu niisutamisest. Arvutitööd tehes tuleks üle kontrollida kuvari asend: see peaks asuma 20–30° vaatevälja keskjoonest allpool ja 50–60 cm kaugusel. Kui kuvar asub veidi madalamal kui silmad, saavad silmalaud pisarakilet rohkem kaitsta. Töötamise kohas peaks olema sobiv valgus.

Kuiva silma sündroomi ja silmapinna põletikku soodustavad ka kontaktläätsed, seepärast tasub nende kandmist rohke lähitöö korral vähendada. Kontaktläätsi tasub kanda nii palju kui vaja ja nii vähe kui võimalik.

Silmade seisundit mõjutab tegelikult kogu organismi tervis, seepärast on tähtis juua korralikult vett ja toituda tervislikult. Kuiva silma sündroomi korral on täheldatud, et oomega-3-rasvhapetel ja antioksüdantidel on silmi kaitsev funktsioon.

Kuidas hoida silmade tervist lastel?

Praegusel ajal tuleb ka lastel ekraani taga rohkem koolitöid teha. Laste silmatervist ähvardavad samasugused ohud – nii kuiva silma sündroom kui ka akommodatsioonispasm –, kuid lisaks peab arvestama sellega, et nende silmad veel kasvavad ja arenevad. Intensiivne lähitöö soodustab lühinägelikkuse teket.

Ka laste puhul aitavad puhkepausid. Samuti on tõestatud, et kui olla iga päev vähemalt kaks tundi õues, kaitseb see lühinägelikkuse tekke ja süvenemise eest.

Millal pöörduda arstile, kui on tekkinud mõni kirjeldatud sümptom?

Kuiva silma sündroomi puhul peaks esmalt alustama puhkepauside tegemise, silmatilkade pideva kasutamise ja töökeskkonna optimeerimisega. Kui inimene juba teadlikult puhkab ja kasutab niisutavaid silmatilkasid 4–5 korda päevas, aga kaebused püsivad, peaks pöörduma plaanilises korras silmaarsti poole kontrolli.

Kui tekkinud on nägemishäire, mis pilgutamisel ei möödu, peaks silmaarstile minema esimesel võimalusel, ükskõik kas see on seotud rohke lähitööga või mitte. Igasugune nägemishäire, mis iseenesest ei taandu, on vaja üle kontrollida.

Lapsed ei väljenda end tihtilugu nii selgelt ega mõista, et neil on tekkinud nägemishäire, vaid võivad kaevata hoopis suurenenud väsimuse või peavalu üle. Näiteks võib näha, et laps ei vaata enam diivanilt telekat, vaid istub põrandale telekale lähemale. Sellisel juhul tuleks lapse nägemine üle kontrollida.