Tartu Ülikooli arengukonverents „Maailma, Eesti ja meie ülikool“
27. oktoobril kell 13–18 toimus Tartu Ülikooli peahoone aulas ja veebis Tartu Ülikooli arengukonverents „Maailma, Eesti ja meie ülikool“, mille eesmärk oli algatada arutelu ühiskonnale ja ülikoolile olulistel teemadel. Arutelu põhines juunis vastu võetud uuel Tartu Ülikooli arengukaval.
Konverentsil keskendutakse kolmele peateemale, mis määravad Eesti kõrghariduse ja teaduse järgmise kümnendi:
- vastutustundlik rahvusvahelistumine,
- teadmussiire ühiskonda ja majandusse,
- akadeemiline järelkasv.
Ettekannetega esinesid president Toomas Hendrik Ilves, president Kersti Kaljulaid ning haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. Iga ettekande järel selgitasid prorektorid Aune Valk, Tõnu Esko ja Mari Moora, millised raamistavad eesmärgid on ülikooli arengukavas asjaomase peateema kohta kokku lepitud.
Aruteluringides otsiti koos ülikooliväliste partneritega vastuseid küsimusele, kuidas nende eesmärkideni jõuda. Päeva juhtis ajakirjanik Taavi Eilat.
Konverents toimus eesti ja inglise keeles ning sel oli sünkroontõlge. Üritust kanti üle ka veebis.
Ettekanded ja intervjuud
Konverentsi kava
13.00 Avasõnad rektor Toomas Asserilt
Tartu Ülikool on rahvusvahelise ülikoolina maailmale avatud ning vastutab samal ajal rahvusülikoolina Eesti riigi ja ühiskonna arengu eest. Kuidas tagada, et rahvusvahelistumine looks püsivat lisaväärtust eesti teadusele, kultuurile ja majandusele?
Geopoliitilised muutused mõjutavad üha enam teaduse ja kõrghariduse olukorda ning koostöövõimalusi. Kuidas peaks Tartu Ülikool end neis tingimustes määratlema, et neid võimalusi ära kasutada ja riske maandada?
Akadeemilise vabaduse põhimõtted, rahastajate huvid ja julgeolekukaalutlused ei pruugi alati kokku langeda. Mil viisil saab Tartu Ülikool nende huvide vastandumisel seista oma põhiväärtuste eest?
Demokraatia ja akadeemiline vabadus on surve all paljudes maailma piirkondades. Kuidas saab Tartu Ülikool rahvusvahelise koostöö kaudu neid väärtusi kaitsta?
13.15 Vastutustundlik rahvusvahelistumine. President Toomas Hendrik Ilvese ettekanne
13.45 Maailma ülikool. Tartu Ülikooli arengukava eesmärgid. Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk
13.55 Arutelu, milles osalevad
- Kristjan Vassil, Tartu Ülikooli rakenduslike tehnoloogiauuringute professor
- Elmer Sterken, Tartu Ülikooli nõukogu liige, Groningeni Ülikooli rahandusökonoomika professor
- Virve-Anneli Vihman, Tartu Ülikooli psühholingvistika professor
- Heli Aru-Chabilan, Haridus- ja Noorteameti haridusprogrammide keskuse juht
14.35 Kohvipaus
Eesti ülikoolid konkureerivad andekate üliõpilaste pärast maailma parimate ülikoolidega. Miks võiks magistriõppe lõpetaja valida akadeemilise karjääri just Tartu Ülikoolis?
Ülikooli lõpetaja jaoks on lisaks akadeemilisele karjäärile Eestis valikus erasektor ja välismaa ülikoolid, pärast doktorikraadi saamist ka järeldoktorantuur välismaal. Millised tingimused tuleb luua, et alustavaid teadlasi ja õppejõude Eestis akadeemilisel karjäärirajal hoida ja soodustada välismaalt tagasipöördumist, mitte leppida nende jäädava lahkumisega?
Akadeemilise järelkasvu tagamine ning ülikoolipere hoidmine ja motiveerimine ei sõltu ainult rahast. Üha olulisemaks muutuvad ülikooli sisekliima ja juhtimiskultuur. Kuidas saab Tartu Ülikool kujundada oma organisatsioonikultuuri, et olla arvestatav rahvusvaheliselt tunnustatud õppimis- ja karjäärivalik?
Akadeemiliste töötajate järelkasvu olemasolu mõjutab kogu ühiskonda alates tervishoiu- ja haridusvaldkonnast kuni majanduse konkurentsivõime ja inimeste heaoluni. Milline on akadeemilise karjääri atraktiivsuse tagamisel riigi ja milline ülikoolide roll? Missugust rolli on erasektor valmis võtma akadeemilise järelkasvu toetamisel mitte ainult kasusaajana, vaid ka vastutustundliku partnerina?
15.10 Akadeemiline järelkasv. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallase ettekanne
15.40 Meie ülikool. Tartu Ülikooli arengukava eesmärgid. Tartu Ülikooli teadusprorektor Mari Moora
15.50 Arutelu, milles osalevad
- Sander Pajusalu, Tartu Ülikooli kliinilise geneetika kaasprofessor ja meditsiiniteaduste valdkonna arendusprodekaan
- Dan Bogdanov, Cybernetica AS-i infoturbeinstituudi direktor
- Beatrice Marlene Metsaorg, Tartu Ülikooli arstiõppe viienda kursuse üliõpilane
- Katrin Kiisler, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna juhataja
Teadmussiire tähendab, et teadlase töö ei lõppe teadusartikli avaldamisega, vaid selle tulemused kajastuvad toodetes ja teenustes, kodanikuühenduste tegevuses ning inimeste igapäevaelus. Kuidas teadmussiiret tagada ja kelle vastutus on rakendada teadmust praktikasse? Kuidas vältida olukorda, kus teadlase töö on tehtud ja riigi raha kulutatud, ent tulemused jäävad poliitikakujunduses kasutamata?
Teadus areneb kiiresti ja muutub üha spetsiifilisemaks, kuid ühiskonna suurte probleemide lahendamine eeldab eri valdkondade teadmiste ühendamist ning oskust need lahendused päriselt kasutusele võtta. Kuidas soodustada Tartu Ülikoolis valdkondadevahelist koostööd ja ettevõtlikku mõtteviisi, et teadustööst sündiv väärtus leiaks parima rakenduse nii majanduses kui ka ühiskonnas laiemalt? nii majanduses kui ka ühiskonnas laiemalt?
Teadusrahastuse meetmetega suunatakse ülikoole ja erasektorit üha tihedamat koostööd tegema. Samas seab ebastabiilne majanduskeskkond ettevõtted olukorda, kus kogu energia kulub püsimajäämisele, mitte innovatsioonile. Mil viisil võimaldada ja toetada teadus- ja arenduskoostööd nii, et kriis ei pärsiks arengut, vaid muutuks hoopis konkurentsieeliseks? Kuidas vähendada teadmussiirde abil regionaalset ebavõrdsust?
Teadlase tööga kaasneb alati ebaõnnestumisrisk, kuid teadmussiirde puhul võivad head ideed takerduda ka seaduste, bürokraatia või usaldamatuse taha. Millised on teadmussiirdega kaasnevad suurimad riskid ja kuidas neid maandada nii, et ühiskond ei jääks väärtuslikust teadmusest ilma?
16.30 Kuidas viia teadus ülikoolidest ettevõtetesse? President Kersti Kaljulaidi ettekanne
17.00 Eesti ülikool. Tartu Ülikooli arengukava eesmärgid. Tartu Ülikooli arendusprorektor Tõnu Esko
17.10 Arutelu, milles osalevad
- Hando Sutter, Eesti Tööandjate Keskliidu tegevjuht
- Margit Keller, Tartu Ülikooli sotsiaalse kommunikatsiooni kaasprofessor ja sotsiaalteaduste valdkonna dekaan
- Mari-Liis Sööt, Riigikantselei strateegiadirektor
- Priit Salumaa, Better Medicine OÜ tegevjuht
17.50 Lõppsõnad rektor Toomas Asserilt
18.00 Konverentsi lõpp. Jätkub vabas vormis arutelu Tartu Ülikooli kunstimuuseumis.
Peaesinejad
Image
Toomas Hendrik Ilves oli Eesti Vabariigi president aastatel 2006–2016. Alates 2020. aastast on ta E-riigi Akadeemia nõukogu liige. Enne vabariigi presidendiks saamist töötas Ilves diplomaadi, ajakirjaniku ja Eesti välisministrina. Samuti oli ta Eesti Vabariigi suursaadik Ameerika Ühendriikides ja Kanadas. 1990. aastatel oli ta üks Tiigrihüppe ellukutsujaid. 2004. aastal valiti Ilves Euroopa Parlamenti, kus ta täitis väliskomisjoni aseesimehe ülesandeid. Viimastel aastatel on president Ilves kõnelenud ja kirjutanud lõimimise, Atlandi-üleste suhete, e-riigi ja küberturvalisuse teemadel. Ta on Tartu Ülikooli digiajastu demokraatia külalisprofessor.
Image
Kristina Kallas on Eesti Vabariigi haridus- ja teadusminister alates 17. aprillist 2023. Ta on erakonna Eesti 200 esimees ja selle üks asutajatest. Kallas on juhtinud Tartu Ülikooli Narva kolledžit ning kuulunud Integratsiooni Sihtasutuse, Eesti Pagulasabi ja Balti Uuringute Instituudi juhtorganitesse. Ta on nõustanud Gruusia, Moldova ja Kõrgõzstani riigijuhte mitmekeelse hariduse ja lõimumise teemadel. Varasematesse aastatesse jäävad veel töö SA Archimedeses ja USA ettevõttes Hill and Knowlton. Tal on poliitikateaduse doktorikraad. Kristina Kallas on ka Eesti Käsipalliliidu president.
Image
Kersti Kaljulaid oli Eesti Vabariigi president aastatel 2016–2021. Aastal 2024 valiti ta Eesti Olümpiakomitee presidendiks. Enne vabariigi presidendiks saamist oli Kaljulaid Euroopa Kontrollikoja liige, peaminister Mart Laari nõunik ning töötas kõrgetel ametikohtadel energeetika-, investeerimispanganduse ja telekommunikatsioonisektoris. Geenitehnoloogia- ja majandusharidusega Kaljulaid on olnud Eesti Geenivaramu nõukogu liige ning Tartu Ülikooli nõukogu esimees aastatel 2012–2016. Ta on esimene eestlane, kes on pääsenud Forbesi maailma 100 mõjukaima naise nimekirja.
