Soolebakterite liigirikkust laastab juba vähene antibiootikumide tarbimine

Antibiootikumide kergekäeline kasutus on kaasa toonud ravile mittealluvate haigustekitajate ülemaailmse leviku. Lisaks vähendavad antibiootikumid inimestele vajalike soolebakterite liigirikkust ja muudavad kogu kooslust, mille täpne mõju tervisele vajab veel uurimist. 

Baktereid hävitavad antibiootikumid on nende avastamisest saadik päästnud miljoneid elusid. Selle aja jooksul on inimeste keskmine eluiga tõusnud 23 aastat ning enamlevinud surmapõhjusteks on saanud nakkushaiguste asemel südame- ja veresoonkonnahaigused, kirjutab teadusportaalis Novaator Tartu Ülikooli geenitehnoloogia doktorant Kertu Liis Krigul.

 

Artikkel ilmus Eesti Teaduste Akadeemia korraldatava konkursi "Teadus 3 minutiga" raames, mille pidulik finaal toimub 3. veebruaril.

Kertu Liis Krigul on geenitehnoloogia neljanda aasta doktorant, kelle uurimisteema on inimeste mikrobioota ehk keha mikroobide roll tervise kujundamisel. Viimasel ajal on ta keskendunud antibiootikumide kasutamise mõju soolestiku mikroobikooslustele ja seeläbi meie tervisele. Oma uurimustöös kasutab ta Eesti geenivaramu geenidoonorite mikrobioomi andmeid. Lisaks teadusele ja selle populariseerimisele, peab lugu fotograafiast, kestvusspordist ja heast naljast.

Kunstniku kujutis kosmoseteleskoobist Ariel teel Lagrange'i punkti 2. 

Linnutee galaktikas tekib igal aastal vähemalt üks uus eksoplaneet

ATH-d illustreeriv pilt

Aktiivsus- ja tähelepanuhäire suur geneetiline risk viitab võimalikele kaasuvatele haigustele

Maive Rute Tartu Ülikoolis

Euroopa Komisjoni esindajate külaskäigul arutleti teaduse rahastamise ja teadusmahuka ettevõtluse toetamise üle