Aleksander Pluskowski

Image

Et tunnustada professor Aleksander Pluskowskit väljapaistvate saavutuste eest keskaja arheoloogia alal ja pikaajalise eduka koostöö eest Tartu Ülikooli teadlastega, on Tartu Ülikool nimetanud ta arheoloogia audoktoriks.

Aleksander Pluskowski on sündinud 8. septembril 1977 Londonis Poola emigrantide peres. Ta on lõpetanud 1999. aastal Cambridge’i Ülikooli arheoloogia ja antropoloogia erialal ning kaitsnud 2003. aastal samas doktoritöö. Aastatel 2003–2007 töötas ta Cambridge’i Ülikoolis nooremteaduri ja teadurina, aastatel 2007–2016 Readingi Ülikoolis keskaja arheoloogia lektorina ja alates 2016. aastast on ta Readingi Ülikoolis keskaja arheoloogia kaasprofessor.

Aleksander Pluskowski uurimistöö hõlmab keskaja arheoloogia keskkonna- ja loodusesidusaid valdkondi: keskkonnamuutusi, zooarheoloogiat, inimese ja loomade suhete  ajalugu ning looduse ja kultuuri suhteid, samuti ristisõdade ja kolonisatsiooni ning usuvahetuste ajalugu iseäranis piirialadel. Tema huvi keskmes on olnud küsimus, kuidas hõlmati Euroopa äärealasid keskaegse õhtumaise Euroopa kultuuriruumi, eelkõige selle protsessi keskkonnaajaloolised, militaarsed ja religioossed aspektid. Laialdase rahvusvahelise tuntuse tõi talle projekt „The Ecology of Crusading“ (2010–2014), mis keskendus ristisõdadega kaasnenud keskkonnamuutuste uurimisele Läänemere ruumis Preisi- ja Liivimaal. Alates 2018. aastast on ta projekti „Landscapes of (Re)Conquest“ raames samalaadse uurimisproblemaatikaga jätkanud Euroopa teisel äärealal Hispaanias.

Pluskowski on kahe monograafia autor ja nelja kogumiku, sh ristisõdade ökoloogia projekti väljundiks oleva kaheköitelise „Terra Sacra“ (2019), keskaja arheoloogiat käsitleva maineka ajakirja Medieval Archaeology ja sarja „History of the Environment“ toimetaja, arvukate juhtkomiteede ja retsenseerimiskogude liige ning sagedane kutsutud esineja rahvusvahelistel erialastel üritustel.

Tartu Ülikooli koostöö Aleksander Pluskowskiga kujunes välja projekti „The Ecology of Crusading“ käigus, sh rahvusvahelistel välitöödel Eestis, Lätis ja Poolas, ning see on pärast projekti lõppu jätkunud. Tänu talle on Tartu Ülikooli arheoloogiadoktorandid saanud isiklikke kontakte ja praktilist väljaõpet Readingi Ülikoolis ning sealsete laborite võimalused on avatud siinseks teadustööks. Koostöö Aleksander Pluskowskiga on mõjutanud arheoloogia arengut Tartu Ülikoolis nii uute meetodite rakendamisel kui ka keskaja arheoloogia üldisemate protsesside mõtestamisel. Edendades rahvusvahelisi uurimisvõrgustikke, luues uusi kontakte ja toetades Eesti arheoloogia lõimumist rahvusvahelisse teadusruumi, on see koostöö võimaldanud meie uurijatel leida uudseid probleemiasetusi, meetodeid, vaatenurki ja teoreetilisi kontseptsioone, mis on suurendanud Eesti arheoloogia erialadevahelist ja -ülest mõõdet. Eesti ja Tartu Ülikooli rahvusvaheline maine, tuntus ja nähtavus keskaja arheoloogia alal on tänu heale koostööle Aleksander Pluskowskiga märkimisväärselt kasvanud.