Autor:
Andres Tennus

Alexander Stubb: väärtuspõhine realism annab ruumi tulemuslikule välispoliitikale

Soome president Alexander Stubb rõhutas 29. mail ülikooli aulas peetud kõnes, et seisame uue ajastu lävel, kus edasise maailmakorra kujundamisel on eriline tähtsus väärtuspõhisel realistlikul maailmatajul, kompromissidel ja koostööl. 

Väärtuspõhine realism tugineb Stubbi käsitluses kahele sambale: väärtustele ja realistlikule maailmatajule. Põhiväärtustena peame oluliseks inimõigusi, vabadusi, õigusriigi põhimõtteid, vähemuste kaitset, kollektiivseid hüvesid ja toimivad rahvusvahelisi institutsioone. 

Realistlik maailmataju laseb aga mõista, et kõik riigid ei soovi olla meie moodi demokraatlikud ega tunnustada liberaalseid väärtusi, turumajandust või vabadusi. See tähendab aga, et suurte üleilmsete kriiside lahendamisel koostöö saavutamiseks tuleb teha kompromisse ja järeleandmisi vahel ka väärtuste arvelt. Kompromisse on vaja nii sõdade lõpetamiseks, kliimamuutustega toimetulemiseks kui ka majanduse toimimiseks. See kõik on võimalik üksnes rahvusvahelisel diplomaatial põhineva väärika ja lugupidava suhtlemise kaudu. 

Stubbi sõnul on vaja keerulisi kompromisse tagamaks, et praegune jõudude tasakaal ei nihkuks maailma läänemeelsetest riikidest liiga kaugele ja rahvusvaheliste suhete dünaamikas ei saaks konkurentsist konflikt, vaid säiliks koostöö. Elame täiesti uue maailmakorra lävel. Stubbi hinnangul on meil võimalus teha kõik valesti nagu 1918. aastal; muuta maailma paremaks nagu 1945. aastal või olla laisad nagu 1989. aastal, kui arvasime, et külma sõjaga kaasnenud vastasseisu lõpuga on saabunud rahu ning vabadus ja demokraatia on tulnud, et jääda. 

Samal teemal: 

Kas leidsite vajaliku informatsiooni? *
Aitäh tagasiside eest!
Cooperation

Tartu Ülikooli saatis Enlighti ühisprojektide taotlusvoorus edu

Mõjukonverents

Enlight kutsub taas kandideerima ühiskondliku mõju auhinnale

Enlight tutvustab uues kampaanias võrgustiku silmapaistvaimaid tegijaid

Enlighti kampaanias „Enlighti inimesed“ tutvustatakse kolme aasta jooksul võrgustiku liikmeid, kes on oma erialaste saavutuste ja isikuomaduste poolest teistele eeskujuks. Tartu Ülikoolist tõstetakse esile kuut inimest, kellest esimene on keskkonnatervishoiu professor Hans Orru.