Anniki Puura kaitseb doktoritööd „Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data“

14. jaanuaril kell 14.15 kaitseb Anniki Puura inimgeograafia ja regionaalplaneerimise erialal doktoritööd „Relationships between personal social networks and spatial mobility with mobile phone data“ („Isiklike sotsiaalsete võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seosed mobiiltelefonide andmetel“).

Juhendajad:
kaasprofessor Siiri Silm, Tartu Ülikool
kaasprofessor Anu Masso, Tallinna Tehnikaülikool ja Tartu Ülikool

Oponent:
kaasprofessor Pnina Plaut, Iisraeli Tehnoloogiainstituut

Kokkuvõte
Elamine võrgustunud ühiskonnas, kus lisaks inimese liikumisele on kesksel kohal ka info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) vahendatud suhtlus, eeldab ühiskondlike protsesside mõistmiseks üha enam võrgustike kui teooria ja meetodi kaasamist. Töö eesmärk on saada uusi teadmisi isikliku sotsiaalse võrgustiku ja ruumilise mobiilsuse seostest. Töö aluseks on kahte tüüpi mobiiltelefonide andmed: mobiilsideoperaatorite ja nutitelefoni rakenduse abil kogutud andmed. Mobiiltelefoni kasutajate kõnetoimingute metainfo (kõnetoiminguid algatanud ja vastu võtnud kasutajate anonümiseeritud koodid, kõnetoimingute teostamise aeg) ja asukohtade teave võimaldab neid kasutada inimeste võrgustike ja ruumilise mobiilsuse seoste analüüsimiseks. Doktoritöö uuringud keskenduvad seostele Eestis ja andmed on kogutud erinevatel ajavahemikel aastatel 2013–2017. Töö üldine tulemus näitab, et ruumiliselt ulatuslikumate isikliku võrgustikuga inimesed liiguvad laiaulatuslikumalt. Tüpoloogilise lähenemisega eristub võrgustike paiknemise ja ruumilise mobiilsuse alusel kolm tüüpi: ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja suur mobiilsus; ruumiliselt hajutatud võrgustikud ja vähene mobiilsus; ning ruumiliselt kontsentreeritud võrgustikud ja vähene mobiilsus. Sellest lähtuvalt ei ole kõik hajusalt paiknevate võrgustikega inimesed väga liikuvad. Neid seoseid mõjutavad enim inimese sugu ja etnilisus, IKT kasutus, perekonnaliikmete osakaal võrgustikus, võrgustiku etnilis-keelelisus ja elukoha piirkonna rahvastikutihedus. Tulemused aitavad paremini mõtestada ühiskonna ebavõrdsusi, näiteks etnilist segregatsiooni või ligipääsetavust.