Arengubioloogia professor Osamu Shimmi räägib rakusisestest signaalidest

Neljapäeval, 17. oktoobril kell 16.15 peab Tartu Ülikooli arengubioloogia professor Osamu Shimmi ülikooli aulas ingliskeelse inauguratsiooniloengu „Raku dünaamika ja signaaliülekanne koe arengus äädikakärbse Drosophila melanogaster näitel“.

Looma arenemisel embrüost täiskasvanud isendiks toimuvad kudede struktuuris dünaamilised muutused. Uuringud on näidanud, et seda vahendab piiratud hulk signaalvalke, mis on omased loomorganismidele. Signaalvalk on molekul, mis justkui lülitina käivitab rakkudes reaktsioonide ahela. Kuigi arusaam kudede morfogeneesist ehk nende tekkest ja arengust üha paraneb, napib endiselt teadmisi sellest, kuidas mõjutab dünaamiline koestruktuur signaaliülekannet.

Osamu Shimmi räägib oma loengul hüpoteesist, et kudede arengus määravad rakkude suuruse, kuju ja tüübid just rakusisesed signaalid, ning käsitleb selle uurimise meetodeid. Samuti tutvustab ta hiljutisi avastusi rakustruktuuri muutuste mõju kohta koeehitusele ja uusi teadmisi, mida äädikakärbse uurimine on andnud nii inimese arengu kui ka haiguste kohta.

Tartu Ülikooli arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia dotsent Tambet Tõnissoo ütles, et organismi ja selle osade kuju korrektne moodustamine on organismide arengu üks tähtsamaid, aga ka keerulisemaid osi. „Morfogeneesi käigus paigutuvad rakud oma õigetele kohtadele, vahetavad nii omavahel kui ka ümbritseva keskkonnaga teavet, muudavad oma kuju ja käitumist ning jagunevad,“ selgitas Tõnissoo.

Professor Osamu Shimmi keskendub oma teadustöös äädikakärbse kudede morfogeneesile ja signaaliülekannete uurimisele. Tambet Tõnissoo sõnul on professor elegantselt näidanud, kuidas toimub äädikakärbse tiiva arengus kudede morfogenees, mida aitavad reguleerida loomorganismidele omased signaalmolekulid. „Geneetiliselt kergesti manipuleeritava äädikakärbse tiiva arengumudel on tähelepanuväärne, kuna teadmised morfogeneesi masinavärgist aitavad mõista paljusid inimeste haigusi, mille korral normaalne morfogenees on olnud häiritud,“ selgitas Tõnissoo.

Osamu Shimmi on kaitsnud doktorikraadi biokeemia alal Jaapanis Tsukuba Ülikoolis ja töötanud järeldoktorantuuris USA-s Howard Hughesi Meditsiiniinstituudis. Alates 2005. aastast on ta juhtinud Helsingi Ülikooli biotehnoloogia instituudi arengubioloogia töörühma ning alates 2014. aastast on olnud Soome Akadeemia eksperimentaalse ja arvutusliku arengubioloogia tippkeskuse liige.

Inauguratsiooniloengust tehakse veebiülekanne, mida saab jälgida videoportaali UTTV vahendusel.

Lisateave:
Osamu Shimmi, TÜ arengubioloogia professor, +358 44045 6765, osamu.shimmi@ut.ee
Tambet Tõnissoo, TÜ arengubioloogia õppetooli juhataja ja arengubioloogia dotsent, 737 5025, tambet.tonissoo@ut.ee

Sandra Sommer pressiesindaja tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820 sandra.sommer@ut.ee
www.ut.ee