Skip to main content

Eestis ja mujal Euroopas taastatakse 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid

Detsembris algas Eestis ja veel 13-s Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Kavas on parandada Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti soovitakse puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljadele.  

Euroopa Komisjoni rahastatavast Horisont 2020 roheleppe programmist tuge saanud projekt ühendab eri riikide kogemuste põhjal senised parimad tavad, mida saab ka tulevikus märgalade hüvanguks kasutada. Kaasates juba projekti alguses kohalikke kogukondi ja teisi huvilisi, püütakse kahjustunud märgalade taastamisel leida parim lahendus nii keskkonnale, kohalikele inimestele kui ka majandusele. Nõnda laotakse vundament tulevikuks, et säilinud märgalad oleks paremini hoitud ja mõistlikult kasutatud ning kahjustatud alad saaksid taastatud. 

Viis aastat kestvas projektis WaterLANDS osaleb 32 partnerit 14-st Euroopa riigist ning seda juhib Dublini Kolledž (UCD) Iirimaalt. Eestist lööb kaasa neli partnerit: Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Tootsi Turvas. Projekti kogueelarve on 23 miljonit eurot, millest Eesti partneritele on kokku kasutada antud 5,2 miljonit.

WaterLANDSi projektis püüame tuua märgalade taastamise looduskaitsealade piiridest välja. Selleks tuleb ennekõike leida võimalusi taastamistegevuse põimimiseks muude maakasutusviisidega, näiteks roheenergeetika või puhkemajandusega. Esmakordselt Eestis otsime teadlaste, looduskaitsjate ja turbakaevandajatega koostöös lahendusi järjest laienevate ammendunud turbaväljade taaselustamiseks. Eestil on selles üleeuroopalises projektis kandev roll. Loodetavasti saame ise kogemusi juurde ja õnnestub jagada teistele oma teadmisi, kuidas märgalasid taastada, sõnas Tartu Ülikooli poolne projektijuht, rakendusgeoloogia teadur Marko Kohv.

 

... püüame tuua märgalade taastamist looduskaitsealade piiridest välja. Selleks tuleb ennekõike leida võimalusi taastamistegevuse põimimiseks muude maakasutusviisidega, näiteks roheenergeetika või puhkemajandusega. Esmakordselt Eestis otsime teadlaste, looduskaitsjate ja turbakaevandajatega koostöös lahendusi järjest laienevate ammendunud turbaväljade taaselustamiseks.

Marko Kohv, Tartu Ülikooli rakendusgeoloogia teadur

Maailmas leidub peale soode veel väga palju märgalasid. Soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Lisaks säilitavad ja seovad märgalad hiigelkoguses süsinikku – nad katavad vaid 3% maismaast, kuid hoiavad endas 30% muldadesse talletunud süsinikust. Märgalad reguleerivad läbi maastike kulgevat veevoogu, leevendades nõnda põuda ja üleujutusi ning puhastades vett saasteainetest ja liigsetest toitainetest. Teisalt on märgalad väga tundlikud kuivendamise suhtes – Lääne-Euroopas on nüüdseks kadunud umbes 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad ja üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on vaja leida keskkonda ja ühiskonda ühendav lähenemisviis, mida soovitaksegi projekti jooksul saavutada. 

WaterLANDSi projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horisont 2020 roheleppe programmist. WaterLANDSi uudisvooga kursis olemiseks jälgi @WaterLANDS_EU.

Pildi autor Karl Ander Adami

Jaga
17.01.2022
Jaga
17.01.2022
#teadus
Matthias Zomer, Pexels.jpg

Tartu Ülikooli teadlased: abiasutuste seas said koroonakriisi tõttu suurima löögi päevakeskused

Jaga
13.01.2022