Ettevõtluskoostöö, hargettevõtted ja leiutised aastal 2021
- Eestis on puudu riiklikust innovatsioonimeetmest, mis aitaks ettevõtetel teha arendustööd ja soodustaks Eesti ülikoolide teaduse jõudmist Eesti ettevõtetesse.
- Teadusmahukad iduettevõtted koguvad Eesti investorite hulgas populaarsust. Ka Eesti riik on oma fookuse neile seadnud.
- Kaitstud intellektuaalomandi roll Eesti majanduses suureneb - ettevõtted muutuvad teadusmahukamaks.
Teadus- ja arendustöö teenuslepingute maht
2021. aastal TÜ sõlmitud teenuslepingute maht avaliku- ja erasektoriga oli kokku 12 miljonit eurot, mis on mõnevõrra vähem kui aasta varem.
Mahult suurimad ülikoolist teadus- ja arendustöö tellijad 2021. aastal olid Bolt Technology, Helsingi Ülikool, Keskkonnaministeerium ja H2Electro. Tellitud tööd käsitlesid isesõitvate autode tehnoloogia uuringuid, geeniuuringuid, kalavarude hindamisi ja uudseid vesinik-energia ringluse seadmete arendust.
Eraettevõtete suurimad tellimused on seotud mitmete tulevikku vaatavate tehnoloogiate arendamisega. Sinna hulka kuuluvad mitmed taastuvenergia lahendused aga ka praeguse tervishoiukriisiga toime tulemist lihtsustavad arendustööd. Hea meel on tõdeda, et sel aastal on kümnest suurimast erasektori TA partnerist üheksa Eesti ettevõtted ja nende kogupanus TA tegevusse koostöös TÜga on 4 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli suurimate tellijate esikümnes vaid kuus Eesti ettevõtet.
Avaliku sektori suurimaks TA teenuste tellijaks on jätkuvalt Keskkonnaministeerium ja selle allasutused. Kokku investeeris Eesti riik TÜ läbiviidavatesse keskkonnauuringutesse ja –seiresse Keskkonnaministeeriumi ja selle hallatavate asutuste vahendusel 1,8 mln eurot. (sh keskkonnamin, keskkonnaamet, keskkonnauuringute keskus, keskkonnaagentuur, RMK)
Adapteri portaal ja koostöövõrgustik koondab endas 18 Eesti teadus- ja arendusasutuse koostöövõimalused. Portaali poole on kuue tegutsemisaasta jooksul pöördunud ligi 1200 ettevõtjat ja esitatud päringutest on alguse saanud üle 300 koostööprojekti või konsultatsiooni.
Eelmisel aastal pöördusid Adapteri vahendusel TA asutuste poole enim töötleva tööstuse, seejärel kutse-, teadus- ja tehnika ning kolmandana hulgi- ja jaekaubanduse ettevõtjad. Huvi tuntakse kõige rohkem füüsika/keemia/materjaliteaduse valdkonna vastu. Teisel kohal on toidu ja kosmeetika teemad.
Adapteri portaalis saab tutvuda ka kõigi 18ne TA asutuse pakutavate teadusteenustega, mida on andmebaasis kokku üle 700 (neist pea 500 ka ingliskeelsena).
Vaata lähemalt www.adapter.ee
2020. aasta lõpuga lõppes NUTIKA meetme periood Eestis. Antud meede jõudis pea viie tegutsemisaasta jooksul muutuda ettevõtjate ja teadusasutuste põhiliseks koostöömeetmeks. See meede andis mitmele Eesti ettevõttele julguse liikuda tootearenduse faasist veel varasemaks ja viia koostöös teadusasutustega ellu oma valdkonna tehnoloogiate arendusprojekte. Nutika meede andis mitmetele ettevõtjatele ka julguse edaspidi oma vahendeid TA tegevustesse investeerida, mida me näeme 2021. Aastal mitme väiksema jätkuprojekti realiseeumise näol. TÜ eraettevõtetega sõlmitud TA teenuslepingute mahu vähendamine peegeldab siinkohal aga väga selgelt antud meetme turult kadumist.
Rakendusuuringute programm (RUP) käivitus 2021. aasta esimeses pooles ja oli riikliku innovatsioonimeetmena mõeldud asendama Nutika programmi ja laiendama arendustööde fookust reaalsete teenuste ja toodete suunas ettevõtjate tootearenduse poole. Ülikoolide vaatest nihkus RUPi fookus aga liiga kaugele ettevõtjate tootearendusprojektide suunal ja ei täida kahjuks Eesti TA asutuste soovi oma teaduslahendusi turule suunata. Samuti ei toeta keskendumine ainult tootearendusprojektidele ettevõtete sisest arendustööd.
Hargettevõtete programm
-
Eelmisel aastal liitus Tartu Ülikooli hargettevõtete programmiga 20 uut meeskonda/teadlast.
-
Programmi lõpetas edukalt 5 meeskonda.
-
TÜ teadlaste loodud iduettevõtted kaasasid 2021. aastal üle 2 miljoni euro erainvestorite raha.
Teadusmahukate ettevõtete ökosüsteem on viimastel aastatel muutunud ühtsemaks ja ülesannete jaotus koordineeritumaks.
TÜ põhiliseks partneriks teadusmahukate ettevõtete ökosüsteemi arendamisel on Tartu Teaduspark. Viimase aasta jooksul ühtlustati protseduure, kuidas ülikoolis alguse saanud ettevõtted saaksid sujuvamalt edasi liikuda teaduspargi inkubatsiooniprogrammidesse. Kasutusele võeti ühine metoodika meeskondade arengu monitoorimiseks ja toetusvajaduste hindamiseks. Tartu Teaduspargiga koostöös viidi läbi ka kaks teadusmahukate iduettevõtete lühikõnede võistlust - Nordic Pitchmatch sTARTUp Day ajal ja oktoobris ettevõtlusnädalal toimunud Pitching Hero Competition.
Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli, Tallinna Teaduspargiga Tehnopol ja Tartu Teaduspargiga esitati pakkumine riigi poolt rahastatava kahe teadusmahukate ettevõtete kiirendiprogrammi käivitamiseks. Konkursi tulemused selguvad 2022. aasta esimeses pooles.
2020. aastal aktiivsemalt käivitunud koostöö investorkogukonnaga jätkus ka möödunud aastal. Varase faasi ingelinvestoreid ühendava SuperAngel fondiga korraldati aasta esimeses pooles Science Base Camp, kus TÜ teadusmahukad iduettevõtted said arendussprindi käigus valideerida oma ideid klientide ja potentsiaalsete investorite peal.
Kaks meie hargettevõtete programmi osalejat said võimaluse käia üle-euroopalisel äriideede võistlusel Stage Two, kust nad said väärtuslikku tagasisidet investoritelt ja teistelt asutajatelt.
Meie hästi toimivat ökosüsteemi tunnustavad ka mitmed rahvusvahelised partnerid: näiteks valis Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituut (EIT) Tartu Ülikooli koos Tartu Teaduspargiga üleeuroopaliseks teadusmahukate iduettevõtete koolituspartneriks. Loe lähemalt EIT Jumpstarter kohta.
Tunnustused
Koos Tartu linnaga valisime majandustulemuste põhjal TÜ aasta edukaimaks hargettevõtteks TBD-Biodiscovery.
Eesti startup kogukonna aastaauhindade galal tunnustati UpCatalyst OÜd kategoorias The Big Bang of 2021 kolmanda kohaga.
Ülikooli intellektuaalomandi kaitse ja kasutus
Möödunud aastal teatasid TÜ teadlased 20st uuest potentsiaalsest kommertsialiseerimisväärtusega intellektuaalomandi objektist.
2021. Aasta lõpu seisuga kaitseb TÜ 27 leiutist. Nende kaitseks on 54 kehtivat patenti ja 38 uut sisse antud patenditaotlust.
Edukaim kommertsialiseeritud TÜ leiutis on jätkuvalt Lactobacillus fermentum ME-3
Ülikool investeeris 2021. aastal oma intellektuaalomandi kaitsmisesse 171 000 eurot. IO kaitsmisele suunatavate rahaliste vahendite maht on viimase kolme aasta jooksul kolmekordistunud.
Intellektuaalomandi mõju ülikooli tuludele iseloomustab järgmine joonis:
Ülikool investeeris eksperimentaalarendusse pool miljonit eurot
Eksperimentaalarenduse toetus on ülikooli sisene instrument, mille abil saab teadlane teadusprojekti lõpus formuleerunud rakendusliku idee simuleeritud keskkonnas järgi katsetada. Tehnoloogia valmisoleku tasemete keeles tähendab see TVT3 ehk siis esimest katselist tõestust või prototüüpimist.
2021. aastal jagasime toetust juba kolmandat korda. Sel korral otsustasime toetada kokku 15 projekti kogusummas ligikaudu pool miljonit eurot. Kokku on TÜ kolme aasta jooksul investeerinud eksperimentaalarendusse miljon eurot.
Varasemate aastate tulemused on näidanud, et see on esimene ja oluline samm teadustulemuste suunamisel ülikoolist välja. Eelmiste voorude projektide tulemuste baasil on loodud mitmeid teadusmahukaid iduettevõtteid ja samuti leitud tulemuste rakendajaid juba tegutsevate ettevõtete näol.
