Autor:
Unsplash

Haiguse küüsis ajuni aitab tungida kodumaine nutikuller

Ravimist jõuab tarvilikku kohta üldjuhul vaid murdosa, nentis Tartu Ülikooli vähibioloogia nooremteadur Kristina Põšnograjeva. Ülejäänu väljutatakse organismist või võib tekitada mujal soovimatuid kõrvaltoimeid. Eesti teadlaste töö aitab tuvastada valgujuppe, millega toimetada ravimeid muu maailma eest eriti kiivalt kaitstud inimajju. 

Tartu Ülikooli vähibioloogia nooremteadur Kristina Põšnograjeva nentis, et tavapäraste ravimitega jõuab tarvilikku kohta vaid väike osa toimeainest. Ülejäänu väljutatakse organismist või tekitab see mujal soovimatuid kõrvaltoimeid. „Eriti vähe ravimit jõuab ajju. Seda me siin laboris püüamegi parandada, muuta ravimite transport ajju efektiivsemaks,“ sõnas nooremteadur.

Näiteks saab selleks kasutada tillukesi valgujuppe – peptiide. „Nii nagu kuller toob meile toidu kätte, niimoodi on meie töö sisuks see, et proovime õpetada ravimitele seda, kuidas jõuda haiguskoldesse ja mitte sinna, kuhu pole vaja,“ selgitas Tambet Teesalu, Tartu Ülikooli nanomeditsiini professor.

Vaata lähemalt saatest „Tähelepanu! Tegemist on teadusega“ ja loe Novaatorist.

Huy Qui Vinh Nguyen kaitseb doktoritööd „Süsinikule sadestatud Pt-CeO2 katalüsaatorite väljatöötamine prootonvahetusmembraan kütuseelementidele“

16. augustil kell 11.15 kaitseb Huy Qui Vinh Nguyen oma doktoritööd „Süsinikule sadestatud Pt-CeO2 katalüsaatorite väljatöötamine prootonvahetusmembraan kütuseelementidele“.

Kerli Martin kaitseb doktoritööd „Recognition of carboxylates by synthetic receptors - from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping“

7. augustil kell 10.15 kaitseb Kerli Martin doktoritööd „Recognition of carboxylates by synthetic receptors - from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping“.

Kelli Solmelar-Duracz kaitseb doktoritööd „The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors”

27. augustil 2024 kell 15.00 kaitseb Kelli Solmelar-Duracz oma doktoritööd „The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors” („Aju plastilisust kahjustavate tegurite molekulaarsed ja rakulised mehhanismid”).