Haridusteaduste ajakirjas uuritakse õppimist lapseeast täiskasvanueani 

Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) uues vabanumbris käsitletakse õpetamise ja õppimisega seotud teemasid kooliõpilaste haridusest täiskasvanuhariduseni. 

„Ajakirjas sisalduvad uurimused tuginevad õppimise ja õpetamistavade märkamisele algkoolist täiskasvanuhariduseni ning märkamisest lähtuvale teadlikule käitumisele õpetaja ja õppejõu tasandil, et õppimist toetada,“ selgitab ajakirja toimetaja, Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetamise kaasprofessor Regina Soobard. 

EHA avaartiklis käsitleb James E. Groccia akadeemilise õpetamise ning selle arendamise ja uurimise vahelisi sarnasusi ja erinevusi. Artiklis tuuakse esile vajadus edendada ülikoolides akadeemilist õpetamist. Selle tulemusena peaksid akadeemilised töötajad olema enam motiveeritud ka oma õpetamist arendama ja uurima. 

Järgmises kahes artiklis keskendutakse õpetajakoolituse üliõpilaste õppimisele. Kadi Georg ja Katrin Poom-Valickis kirjutavad õpetajakoolituse üliõpilaste oskusest märgata ja analüüsida psühholoogilisi baasvajadusi toetavat õpetamist, kasutades situatsioonispetsiifiliste oskuste hindamisvahendit. Aigi Kikkas, Regina Soobard ja Miia Rannikmäe selgitavad klassiõpetajate arusaamasid teaduse olemusest õpetajakoolituse tasemeõppe näitel.  

Kooliõpilaste ja -õpetajate seas korraldatud uuringutest räägitakse neljas artiklis. Mikk Granström ja Eve Kikas annavad ülevaate õpetajate ja õpilaste hinnangutest tõhusatele õpistrateegiatele. Marje Johanson, Margus Pedaste ja Aleksandar Baucal tutvustavad matemaatikapädevuse dimensioone ja nende hindamist põhikoolis. Birgit Pukk ja Eha Rüütel kirjutavad sellest, kuidas toetab õppetöös visuaalsete märkmete kasutamine õpitu meeldejätmist ja meenutamist. Meeli Rannastu-Avalos, Mario Mäeots ja Leo Siiman käsitlevad koostöise probleemilahendusoskuse kujundamise võimalusi uurimusliku õppe kaudu loodusainete tundides 7. klassi õpilaste näitel.  

Täiskasvanuandekuse tähendusest koos andekuse toetamise võimalustega mitteformaalõppes kirjutavad Halliki Põlda ja Kelly Saatmann. 

Vabanumbri lõpus tutvustab Anu Masso raamatut „Kuidas mõista andmestunud maailma? Metodoloogiline teejuht“, kus kasutatakse protsesside selgitamisel andmete abi ehk metodoloogilist lähenemist. Raamatus mõtestatakse andmetest põhjustatud ühiskondlikke protsesse, nende tagajärgi ja katsumusi. 

Vabanumbri toimetajad on Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse kaasprofessor Regina Soobard, eripedagoogika professor Evelyn Kiive ning Tallinna Ülikooli eripedagoogika lektor Ene Varik-Maasik. 

Eesti Haridusteaduste Ajakiri (EHA) on rahvusvahelise toimetuskolleegiumiga eestikeelne teadusajakiri, mida annavad koostöös välja Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool. Ajakirja veebiväljaande leiab aadressilt eha.ut.ee. 

Lisateave: 

Regina Soobard, Tartu Ülikooli loodusteaduste õpetamise kaasprofessor, regina.soobard@ut.ee  
Evelyn Kiive, Tartu Ülikooli eripedagoogika professor, evelyn.kiive@ut.ee  
Ene Varik-Maasik, Tallinna Ülikooli eripedagoogika dotsent, ene.varik-maasik@tlu.ee