Janno Jürgenson kaitseb doktoritööd „Effect of a 12-week strength training and a competitive half-marathon run on arterial stiffness and blood biochemistry in male welltrained athletes“

6. septembril kell 14.00 kaitseb Janno Jürgenson doktoritööd „Effect of a 12-week strength training and a competitive half-marathon run on arterial stiffness and blood biochemistry in male welltrained athletes“ („Kolmekuulise jõutreeningu programmi ja poolmaratoni jooksmise mõju arterite jäikusele ning vere biomarkeritele hästitreenitud meessportlastel“).

Juhendaja:
kaasprofessor Eve Unt, Tartu Ülikool.

Oponent:
Jonas Liudas Poderys, PhD, Lithuanian Sports University (Leedu)

Kokkuvõte
Arterite jäikus iseloomustab arterite laienemisvõimet vererõhu mõjul. Arterite jäikuse suurenemise korral suureneb ka südame vasaku vatsakese koormus, mis põhjustab selle ülemäärast hüpertroofiat. Varasemad uuringud on näidanud, et kehalisel aktiivsusel on arterite jäikusele soodne mõju. Paraku enamus neist uuringuist on teostatud treenimata, ülekaalulistel või kõrge vererõhuga isikutel, rakendades kerge kuni mõõduka intensiivsusega aeroobseid koormusi. Tippsportlaste kehalised koormused on väga suured, ületades oluliselt kehalise aktiivsuse üldisi soovitusi. Selle kohta, kuidas mõjub arterite jäikusele jõutreening, on vähe andmeid. Samas on jõualade sportlastel võrreldes vastupidavusalade esindajatega täheldatud sagedamini kõrgvererõhktõbe ja südame ülemäärast hüpertroofiat. 

Aeroobsetel koormustel on südame-vereringesüsteemile üldiselt soodne toime. Teisalt on teada, et vastupidavusaladel võib võistluste ajal pingutuse intensiivsus olla väga kõrge, ületades anaeroobse läve. Selline olukord esineb näiteks poolmaratoni jooksuvõistlustel. Seega on õigustatud küsimus, kas korduvad jõutreeningule omased intensiivsed koormused või ühekordne tugev vastupidavuslik pingutus võistlustel ning sellele järgnev puudulik taastumine võivad suurendada sportlaste kardiovaskulaarse riski taset, sealhulgas mõjudes negatiivselt arterite jäikusele? Arterite seisundit võivad mõjutada ka koormusest tingitud põletikulised protsessid ning oksüdatiivse stressi taseme tõus.

Käesoleva doktoritöö raames uurisime erineva suunitluse ja kestusega kehaliste koormuste mõju arterite jäikusele ning selle seoseid vere biomarkeritega hästitreenitud meessportlastel. Leidsime, et kolmekuuline jõutreening alandas oluliselt jõutõstjate perifeerset ja tsentraalset süstoolset vererõhku, samas arterite jäikus ei muutunud. Esiletõstmist väärib tõsiasi, et uuritavatel rakendatud juhendatud jõutreeninguprogramm mõjutas soodsalt südame vasaku ja parema vatsakese funktsiooni ning HDL-kolesterooli taset vereseerumis. Sellel osal uuritavatest, kellel oli suhteliselt kõrgem oksüdatiivse stressi tase, ilmnes väikese ulatusega negatiivne muutus arterite jäikuses. Ühekordne poolmaratoni jooksuvõistluse läbimine erineva treenitusega jooksjatel arterite jäikusele olulist mõju ei avaldanud. Võistlusjärgsel taastumisperioodil seondus mõningane arterite jäikuse halvenemine kõrgema treenituse taseme ja võistlusdistantsi läbimise lühema ajaga.