Kuum teadus
„Kuum teadus“ annab ülevaate aasta jooksul ilmunud teadustöödest, mis on viimase kuu vältel saanud rahvusvahelistes digikanalites kõige enam tähelepanu. Uuendame andmeid korra kuus, kuid teeme vajadusel järjestuses muudatusi ka jooksvalt.
Igal aastal ilmub Tartu Ülikooli teadlaste osalusel paar tuhat kõrgetasemelist teadustööd. Kõik need uurimistööd esitavad tähelepanuväärseid avastusi erinevatest teadusvaldkondadest. Kuid peale avaldamist hakkavad need avastused elama oma elu ja neile saab osaks erinev tähelepanu. Teadusviidete kogunemine võtab palju aega ja nende põhjal võib uurimuse lõplik mõju selguda alles aastate pärast.
Sellel lehel toome välja kolm igast valdkonnast käimasoleva aasta jooksul Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel avaldatud teaduspublikatsioonid, mis on rahvusvahelistes digikanalites altmeetriliste andmete põhjal olnud tähelepanu keskmes. Altmeetria hõlmab kajastusi nii rahvusvahelistes uudisteportaalides, blogides kui ka sotsiaalmeedias.
Altmeetria on teaduspublikatsioonide mõju hindamise meetod, mis pakub alternatiivi traditsioonilisele viidetepõhisele süsteemile. See võimaldab mõõta teadustööde ühiskondlikku ja veebimõju selle põhjal, kui palju on artiklit jagatud sotsiaalmeedias, blogides, uudistes ja muudes veebiallikates. Altmeetrilised andmed aitavad näha, kuidas mõjutavad teadustööd laiemat avalikkust ja millist vastukaja saavad need väljaspool akadeemilist kogukonda.
Altmeetria märgil, mida sageli nimetatakse „Altmeetria sõõrikuks“, kasutatakse värve ja numbreid, et näidata teadustööle osaks saanud tähelepanu erinevatel platvormidel. Märgi keskel olev number on tähelepanuskoor.
Erinevad allikad annavad skoorile erineva panuse, sõltuvalt nende ulatusest ja mõjust - uudised 8; blogid 5; poliitikadokumendid 3; kliinilised juhised 3; patendid 3; Wikipedia: 3; Bluesky (originaalpostitused ja jagamised) 0.25; YouTube 0.25 jne.
Sõõrikus muutub iga värvi hulk sõltuvalt sellest, millistes allikates on uurimistöö tähelepanu saanud:
See uurimistöö on saanud palju kajastust peavoolumeedias.
See uurimus on saanud suurema osa oma tähelepanust blogidest ja seda on viidatud ka avalikes poliitikadokumentides.
See uurimus on saanud palju tähelepanu ühismeedias ning seda on ära märgitud retsensioonifoorumis.
https://www.altmetric.com/about-us/what-are-altmetrics/
https://www.altmetric.com/about-us/our-data/donut-and-altmetric-attention-score/
Kolm 2026. aasta kuumimat publikatsiooni
Loe lähemalt teadusartiklist.
filosoofia ja semiootika instituut
Tooming, Uku, and Roomet Jakapi. "Aphantasia as a challenge for humean abstraction." Neuropsychologia (2026): 109465. https://doi.org/10.1016/j.neuropsychologia.2026.109465
Pronksiaja Eesti elanikud sõid kõik üllatavalt ühtemoodi toitu, sõltumata üldisest elujärjest — putru, piima ja liha. Eesti arheoloogid on jõudnud niisugusele järeldusele, olles uurinud vanu luid, hambaid ja potikilde. Mari Tõrv Tartu Ülikoolist ja ta kolleegid analüüsisid varem kogutud arheoloogilist materjali, mis on pärit Põhja-Eestist, leiukohtadest nagu Iru linnamägi ja Jõelähtme kivikirstkalmed, ajavahemikust 1250 kuni 500 aastat enne meie ajaarvamist.
Loe lähemalt teadusartiklist või Novaatorist
ajaloo ja arheoloogia instituut
Tõrv, Mari, et al. "Segregated food culture? Bronze Age (1250–500 cal BCE) dietary practices in northern Estonia." Journal of Archaeological Science: Reports 69 (2026): 105514. https://doi.org/10.1016/j.jasrep.2025.105514
Üllatavalt palju soomeugrilasi võtab osa käimasolevast Venemaa vallutussõjast Ukraina vastu. Üldjuhul kannavad need ja teised Venemaa väikerahvad suhteliselt rohkem inimkaotusi, kui eeldaks nende osakaal Venemaa kogurahvastikus. Pealtnäha võib tunduda vastuoluline, et paljud põlisrahvaste esindajad lähevad sõtta, hoolimata esivanemate kibedast ajaloolisest kogemusest ja jätkuvast koloniaalolukorrast, milles nad ise elavad. Lähemal vaatlusel on see piiratud valikute probleem: pikalt kestnud võimu- ja sõltuvussuhted on kujundanud olukorra, kus nii mõnegi jaoks paistab sõjavägi ühena vähestest realistlikest võimalustest palga, staatuse, mehelikkuse või tunnustuse saavutamiseks. Mõne teise jaoks on selline valik aga välistatud.
Loe lähemalt teadusartiklist.
Vallikivi, Laur. "Vastuolulised sõjad ja kestev kolonisatsioon neenetsi tundras." Keel ja Kirjandus (2026). 1-2. https://doi.org/10.54013/kk818a9
2026. aasta kuumimad teaduspublikatsioonid
Tartu Ülikooli Kliinikumi ja teiste Eesti haiglate andmetele tuginev uuring näitab, et 19,7 protsenti päriliku rinna- ja munasarjavähi patsientide tervetest lähedastest kannab mõnda vähiriski kergitavat geenivarianti. Tulemus osutab, et sõeluuringuid korraldades võiks arvestada päriliku vähiriskiga senisest rohkem ja geeniteste tehes tuleks otsida ka vähemlevinud geenimutatsioone.
Loe lähemalt Novaatorist.
kliinilise meditsiini instituut
Tooming, Mikk, et al. "Genetic profiling of healthy family members of breast and ovarian cancer patients in Estonia." Frontiers in Genetics 17 (2026): 1814500. https://doi.org/10.3389/fgene.2026.1814500
Tartu Ülikooli meditsiiniteaduste valdkonna inimese geneetika töörühm tuvastas geeni, mille defekt võib põhjustada lootel südame väärarendeid. MGRN1 geeni pole varem seostatud inimese varajase arengu ega ühegi haigusega. Avastus aitab arstidel tulevikus sarnaste juhtumite korral haigust paremini tuvastada ning parandada peredele pakutavat nõustamist ja ravi.
Loe lähemalt teadusartiklist või Tartu Ülikooli kodulehel
bio- ja siirdemeditsiini instituut
Kasak, Laura, et al. "MGRN1 is linked to recessive heart and laterality defects: the first genotype-phenotype report in humans." Journal of Medical Genetics (2026). https://doi.org/10.1136/jmg-2025-111380
Tartu Ülikooli teadlaste värske uuring viitab, et üks selline geen võib olla NEGR1. Sama pärilikkusaine lõiku on varem seostatud mitme psüühikahäirega. Hiljuti ajakirjas Scientific Reports avaldatud töös uurisid nad, kuidas mõjutab glutamaadisüsteemi NEGR1 puudulikkus, mille korral ei avaldu geen nii tugevalt kui võiks.
Loe lähemalt teadusartiklist või Novaatorist.
bio- ja siirdemeditsiini instituut
Kuuskmäe, Carolin, et al. "Negr1 deficiency alters glutamate signalling and kynurenine pathway in a mouse model of psychiatric disorders." Scientific Reports (2026). https://doi.org/10.1038/s41598-026-35968-7
Kolm 2026. aasta kuumimat publikatsiooni
Vana DNA andmed aitasid tuvastada, et teatud herpesviirused, millega puutub kokku enamus inimestest, said inimgenoomi osaks tuhandete aastate eest. Vana DNA abil näeme bakterite ja viiruste evolutsiooni väga pika ajaperioodi jooksul. Esimest korda on teadlased rekonstrueerinud üle kahe aastatuhande vanustest arheoloogilistest inimsäilmetest inimese beetaherpesviiruste 6A ja 6B (HHV‑6A/B) iidsed genoomid. Viini Ülikooli ja Tartu Ülikooli juhtimisel teadusajakirjas Science Advances avaldatud uuring kinnitab, et need viirused on arenenud koos inimestega ja inimeste sees vähemalt rauaajast alates.
Loe lähemalt teadusartiklist või Tartu Ülikooli kodulehel
Guellil, Meriam, et al. "Tracing 2500 years of human betaherpesvirus 6A and 6B diversity through ancient DNA." Science Advances 12.1 (2026): eadx5460. https://doi.org/10.1126/sciadv.adx5460
Tartu Ülikooli teadlased kaardistasid enam kui poole miljoni inimese andmete toel, kuidas geenid organismi ainevahetust mõjutavad. Valminud hiigeluuring annab 88 000 ilmsiks tulnud seosega teadlastele täpsema pildi haiguste tekkepõhjustest ja kiirendada muu hulgas ravimiarendust.
Loe lähemalt teadusartiklist või Novaatorist.
Tambets, Ralf, et al. "Genetic analysis of circulating metabolic traits in 619,372 individuals." Nature (2026): 1-8. https://doi.org/10.1038/s41586-026-10532-5
Neandertallastelt päritud iidsed geenivariandid muudavad tänapäeva inimesed haavatavamaks kroonilistele DNA-viiruste suhtes. Tartu Ülikooli teadlaste uuring osutab, et nüüdisinimestega ristunud neandertallased olid kohastunud teistsuguste haiguste tõrjumiseks.
Loe lähemalt Novaatorist.
Rajpara, Rutvi, et al. "Archaic introgression shapes genetic variation at loci associated with DNA virus load in modern humans." Genome Biology and Evolution 18.5 (2026): evag110. https://doi.org/10.1093/gbe/evag110
2026. aasta kuumimad teaduspublikatsioonid
Ekraaniaja ja täiskasvanuga suhtlemise mõju keelelisele arengule ilmneb sõltumatult, mitte ainult teineteist asendavate teguritena. Perepõhise analüüsi abil tuvastati kolm erinevat ekraanikasutuse ja suhtlemise mustrit. Parimad keelelised tulemused olid lastel peredes, kus vanemad kasutasid küll ekraane, kuid pühendasid lapsele palju vestlusaega. Tulemused rõhutavad, et väikelapse keele arengus on võtmetähtsusega rikkalik suhtluskeskkond ning ekraaniaega tuleks hinnata koos igapäevaste vestluspraktikatega.
Loe lähemalt teadusartiklist.
Tulviste, Jaan, Tiia Tulviste, and Anni Tamm. "High screen time and low child-adult talk associated with poorer language development in early childhood." Frontiers in Developmental Psychology 4 (2026): 1787710. https://doi.org/10.3389/fdpys.2026.1787710
Eesti noored peavad LGBTIQ+ kogukonda poliitilise vägivalla kontekstis kõige vihatumaks sihtmärgiks ning nende hinnangul on seksuaalvähemuste vastane vaen muutumas osaliselt tavapäraseks, selgub hiljutisest uuringust.
Loe lähemalt teadusartiklist või Novaatorist.
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Belova-Dalton, Oksana. "Perspectives of Estonian youth on the risk of political violence and its prevention in Estonia." Behavioral Sciences of Terrorism and Political Aggression (2026): 1-19. https://doi.org/10.1080/19434472.2026.2629899
Loe lähemalt teadusartiklist.
Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Berisha, Butrint, and Eiki Berg. "Punching Above Their Diplomatic Weight: De Facto States’ Civil Society Organisations in International Affairs." Global Society 40.1 (2026): 73-98. https://doi.org/10.1080/13600826.2025.2478035
