Lisainfo
Kalmer Lauk
grandikeskus
statistika ja analüüs
teadus- ja arendustegevuse analüütik
teadus- ja arendustegevuse statistika ja analüüs, ETISe publikatsioonide kinnitamine ja teaduskollektsioonide rahastuse koordineerimine, rahastusvõimaluste andmebaas Pivot-RP
+372 737 6532
Ülikooli 18a-112
Piret Ehrenpreis
MA (ajakirjandus)
turundus- ja kommunikatsiooniosakond
kommunikatsioonitalitus
teaduskommunikatsiooni nõunik
+372 5816 0090
Ülikooli 18-210

Kuum teadus

„Kuum teadus“ annab ülevaate aasta jooksul ilmunud teadustöödest, mis on viimase kuu vältel saanud rahvusvahelistes digikanalites kõige enam tähelepanu. Uuendame andmeid korra kuus, kuid teeme vajadusel järjestuses muudatusi ka jooksvalt.

Igal aastal ilmub Tartu Ülikooli teadlaste osalusel paar tuhat kõrgetasemelist teadustööd. Kõik need uurimistöö esitavad tähelepanuväärseid avastusi erinevatest teadusvaldkondadest. Kuid peale avaldamist hakkavad need avastused elama oma elu ja neile saab osaks erinev tähelepanu. Teadusviidete kogunemine võtab palju aega ja nende põhjal võib uurimuse lõplik mõju selguda alles aastate pärast.

Sellel lehel toome välja kolm igast valdkonnast käimasoleva aasta jooksul Tartu Ülikooli teadlaste juhtimisel avaldatud teaduspublikatsioonid, mis on rahvusvahelistes digikanalites altmeetriliste andmete põhjal olnud tähelepanu keskmes. Altmeetria hõlmab kajastusi nii rahvusvahelistes uudisteportaalides, blogides kui ka sotsiaalmeedias.

Altmeetria on teaduspublikatsioonide mõju hindamise meetod, mis pakub alternatiivi traditsioonilisele viidetepõhisele süsteemile. See võimaldab mõõta teadustööde ühiskondlikku ja veebimõju selle põhjal, kui palju on artiklit jagatud sotsiaalmeedias, blogides, uudistes ja muudes veebiallikates. Altmeetrilised andmed aitavad näha, kuidas mõjutavad teadustööd laiemat avalikkust ja millist vastukaja saavad need väljaspool akadeemilist kogukonda.

Altmeetria märgil, mida sageli nimetatakse „Altmeetria sõõrikuks“, kasutatakse värve ja numbreid, et näidata teadustööle osaks saanud tähelepanu erinevatel platvormidel. Märgi keskel olev number on tähelepanuskoor.

Erinevad allikad annavad skoorile erineva panuse, sõltuvalt nende ulatusest ja mõjust - uudised 8; blogid 5; poliitikadokumendid 3; kliinilised juhised 3; patendid 3; Wikipedia: 3; Bluesky (originaalpostitused ja jagamised) 0.25; YouTube 0.25 jne.

Sõõrikus muutub iga värvi hulk sõltuvalt sellest, millistes allikates on uurimistöö tähelepanu saanud:

x
Autor: Kalmer Lauk, grandikeskus


See uurimistöö on saanud palju kajastust peavoolumeedias.

x
Autor: Kalmer Lauk, grandikeskus


See uurimus on saanud suurema osa oma tähelepanust blogidest ja seda on viidatud ka avalikes poliitikadokumentides.

x
Autor: Kalmer Lauk, grandikeskus

See uurimus on saanud palju tähelepanu ühismeedias ning seda on ära märgitud retsensioonifoorumis.

https://www.altmetric.com/about-us/what-are-altmetrics/

https://www.altmetric.com/about-us/our-data/donut-and-altmetric-attention-score/

Humanitaarteadused ja kunstid

Loodus- ja täppisteadused

Meditsiiniteadused

Sotsiaalteadused

Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond

Muuseumi väärtus pingeväljana: Balti perspektiiv

Artikkel uurib, kuidas Balti riikide muuseumitöötajad tajuvad muuseumide väärtust, tuues 2022. aasta uuringu põhjal välja erinevad seisukohad Eesti, Läti ja Leedu vahel. Leedu vastajad on uue museoloogia praktikate suhtes optimistlikud, samal ajal kui Eesti professionaalid on kriitilised, kuid omaks võtavad instrumentaalseid aruteluraamistikke. Lätlased väljendavad aga skepsist selle suhtes, kui kõrgelt ühiskond muuseume hindab. Uuringu tulemused toovad esile olulised muuseumiväärtuse näitajad ja viitavad, et väärtustamise tajumist mõjutavad riiklikud kultuuripoliitikad ning ajaloolised kontekstid.

Loe lähemalt teadusartiklist

Kultuuriteaduste instituut

Reidla, Jana, Ene Kõresaar, and Rein Murakas. "Museum value as a tension field: a Baltic perspective." Cultural Trends (2025): 1-18. https://doi.org/10.1080/09548963.2025.2467636

Loodus- ja täppisteaduste valdkond

Uuring kinnitab, et herpesviirused on inimestega koos arenenud tuhandeid aastaid

Vana DNA andmed aitasid tuvastada, et teatud herpesviirused, millega puutub kokku enamus inimestest, said inimgenoomi osaks tuhandete aastate eest. Vana DNA abil näeme bakterite ja viiruste evolutsiooni väga pika ajaperioodi jooksul. Esimest korda on teadlased rekonstrueerinud üle kahe aastatuhande vanustest arheoloogilistest inimsäilmetest inimese beetaherpesviiruste 6A ja 6B (HHV‑6A/B) iidsed genoomid. Viini Ülikooli ja Tartu Ülikooli juhtimisel teadusajakirjas Science Advances avaldatud uuring kinnitab, et need viirused on arenenud koos inimestega ja inimeste sees vähemalt rauaajast alates.

Loe lähemalt teadusartiklist või Tartu Ülikooli kodulehel

Genoomika Instituut

Guellil, Meriam, et al. "Tracing 2500 years of human betaherpesvirus 6A and 6B diversity through ancient DNA." Science Advances 12.1 (2026): eadx5460. https://doi.org/10.1126/sciadv.adx5460

Kolmkümmend uut seenerühma: keskkonnaproovidel ja DNA-l põhinev ametlik kirjeldus

See uurimus kirjeldab ametlikult 30 uut seenerühma, tuginedes keskkonnaproovidele ja DNA-analüüsile, suurendades teadaolevat seente fülogeneetilist mitmekesisust ligikaudu kolmandiku võrra. Uuring rõhutab nende uute taksonite olulisust taksonoomilise reprodutseeritavuse parandamisel ja teadlastevahelise kommunikatsiooni hõlbustamisel ning samuti looduskaitse ja karantiinivajaduste täitmisel liikide puhul, mida ei ole võimalik kultiveerida.

Loe lähemalt teadusartiklist

Ökoloogia ja maateaduste instituut

Tedersoo, Leho, et al. " Thirty novel fungal lineages: formal description based on environmental samples and DNA." MycoKeys 124 (2025): 1. https://doi.org/10.3897/mycokeys.124.161674

Meditsiiniteaduste valdkond

Teadlased tegid vähi kohta murrangulise avastuse

Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudi teadlased lõid koostöös Helsingi ülikoolihaigla kolleegidega tehisintellektil põhineva masinõppemudeli, mis võimaldab hinnata endomeetriumivähi taastekke riski juba enne operatsiooni, aidates seeläbi nihutada olulisi raviotsuseid senisest varasemaks.

Loe lähemalt teadusartiklist või Postimehest

Kliinilise meditsiini instituut

Moreno, Sergio Vela, et al. "Explainable machine learning for preoperative relapse prediction in molecularly stratified endometrial cancer: A single-center finnish cohort study." Computational and Structural Biotechnology Journal (2025). https://doi.org/10.1016/j.csbj.2025.12.018

Sotsiaalteaduste valdkond

Valitsuse kommunikatsioon sotsiaalmeedias: uurimissuunad, valdkonnad ja tuleviku võimalused

Selle ülevaateartikli eesmärk on juhtida tähelepanu valitsuse sotsiaalmeediakommunikatsiooni uurimisvaldkonnas tehtava töö mitmekesisusele. See on kiiresti arenev uurimisala, mida on käsitletud mitmest distsiplinaarsest vaatenurgast ja erinevates uurimistraditsioonides. Autorid pakuvad, et valitsuse sotsiaalmeediakommunikatsiooni uuringuid saab laias laastus liigitada kahe tunnuse alusel: (a) kas uurimise keskmes on peamiselt sõnumi saatjad, sõnumid, meediumid, auditooriumid või kommunikatsiooni mõjud; ning (b) milliseid valitsuse poliitikavaldkondi ja avaliku halduse teemasid need käsitlevad. Artiklis vaadatakse olemasolevat kirjandust läbi nende kategooriate alusel ning lõpetatakse ettepanekutega, mis võiksid olla viljakad suunad tulevasteks uurimistöödeks.

Loe lähemalt teadusartiklist

Ühiskonnateaduste instituut

Hansson, Sten, and Nic DePaula. "Government communication on social media: Research foci, domains, and future directions." Media and Communication 13 (2025). https://doi.org/10.17645/mac.10697