Laste ja noorte digipädevuste uuringus tuli esile vajadus suurema inimkesksuse järele

Rahvusvaheline teadlasrühm, kes uuris projekti „Youth Skills“ käigus Euroopa noorte digipädevusi, tõi esile, et riigiti on digivahendite kättesaadavus kohati ebavõrdne ja digitaalsete oskuste tase ebaühtlane.

Tartu Ülikooli osalusel tehtava uuringu intervjuuetapis vesteldi COVID-19 pandeemia esimese laine kestel 34 haridus- ja tööturueksperdiga Eestist, Itaaliast, Poolast, Portugalist, Saksamaalt ja Soomest. Pandeemiast põhjustatud kriis tõi nähtavale nii digitaalsete vajaduste spektri kui ka kitsaskohad nende vajaduste rahuldamisel.

Digipädevuste uuringu Eesti teadlasrühma liige, sotsioloogiateadur Mai Beilmann, kes intervjueeris Eesti eksperte, sõnas, et siinsete teadlaste, õpetajate ja IT-valdkonna ekspertide hinnangul võib riigi strateegiliste otsuste ja seatud eesmärkidega üldiselt rahule jääda, kuid püsiva rahastuse tagamine valdkonna arendamiseks on kriitilise tähtsusega.

„Tehnoloogiakeskselt mõtteviisilt tuleks liikuda rohkem inimkesksuse poole,“ lisas Eesti eksperte intervjueerinud Mai Beilmann. „Uute ja heade tehnoloogiliste lahenduste, seadmete ja platvormidega üksi ei tee midagi ära, kui inimestesse – teadmistesse, oskustesse ning nende rakendamise tingimustesse ja metoodikasse – piisavalt ei investeerita.“

Ta tõi näiteks, et kool võib küll hankida kõige uuemad ja kiiremad tehnoloogilised vahendid, kuid kui õppeprotsess ise jääb endiseks, pole neist suuremat kasu. Seega nõuab terviklik muutus ka head ettevalmistust ja inimestesse investeerimist.

Beilmann märkis, et Eesti ja Soome eksperdid olid kuue riigi esindajatest kõige positiivsemalt meelestatud. Koolide IT-taristu suhtes olid Itaalia, Poola, Portugali ja Saksamaa eksperdid tunduvalt kriitilisemad. Samuti rõhutasid nad, et perekonna majanduslikud võimalused mõjutavad tugevalt laste ja noorte digitaalset hakkamasaamist. Ekspertide hinnangutest noorte oskustele ja koolide tegevusele kumab läbi, et Eestis ja Soomes aitab koolikeskkond ebaühtlast kodust olukorda paremini tasandada ning digilõhet vähendada.

Ekspertidel paluti uuringu kontekstis lahti mõtestada ka 21. sajandi tööturu- ja haridusvaldkonna ootustele ja nõudmistele vastava digitaalselt pädeva inimese olemus.

Mai Beilmann selgitas, et kõikvõimalike nutiseadmete asjatundliku kasutamise oskus ei ole enam primaarne. „Nii Eestis kui ka teistes Euroopa riikides nimetati hoopis probleemilahendusoskust, küberhügieeni tundmist, võimet veebist leitud infot kriitiliselt hinnata, oskust eri veebikeskkondades olukorrale vastavalt suhelda ning kõikvõimalikes e-keskkondades vastutustundlikult ning enda ja teiste (vaimset) tervist säästvalt käituda. Nii mõnigi ekspert leidis, et sotsiaalsete oskuste kombineerimine valmisolekuga kasutada uusi tehnoloogilisi lahendusi on isegi olulisem kui tehnilised oskused ise. Tehnika ja selle kasutamise võtted muutuvad kiiresti ning konkreetsete seadmete ja rakenduste kasutamist tuleb nagunii pidevalt juurde õppida,“ ütles Beilmann ning rõhutas, et vajadus kriitilise mõtlemise, heade inimsuhete ja koostöö järele ei kao kuhugi.

Uuringu kohaselt on oluline vabaneda ühiskonnas kujunenud stampmõtlemisest, nagu lasuks vastutus digioskuste õpetamise ja omandamise eest koolil (ja üha enam ka kodul). Kasutamata võimalusi on nii huvihariduse kui ka elukestva õppe valdkonnas, kus väärt algatused ja programmid saavad jätkuda ja aja jooksul edasi areneda.

Eksperdiintervjuude tulemuste ingliskeelse kokkuvõttega saab tutvuda projekti kodulehel. Intervjueerimine ja selle tulemuste analüüs oli üks uuringu „Youth Skills“ kaheksast etapist.

Uuring „Youth Skills“ on laiapõhjaline rahvusvaheline teadusprojekt, mille eesmärk on jõuda laste ja noorte teadmiste ja oskuste uurimise kaudu paremale arusaamisele sellest, kuidas info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat suurema heaolu saavutamiseks sihipäraselt kasutada ning kahjuliku mõjuga toime tulla.

Projektis osaleb lisaks Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudile veel 13 ülikooli 12 riigist (Austriast, Belgiast, Hollandist, Itaaliast, Norrast, Poolast, Portugalist, Soomest, Taanist, Tšehhist, Saksamaalt ja Ühendkuningriigist) ning võrgustik European Schoolnet. Projekti juhtpartner on Leuveni Katoliku Ülikool.

Lisateave: Mai Beilmann, Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi sotsioloogia teadur, 737 6156, mai.beilmann@ut.ee

Sandra Sommer
pressinõunik
tel +372 737 5681
mob +372 5307 7820