Autor:
ESA

Linnutee galaktikas tekib igal aastal vähemalt üks uus eksoplaneet

Universumis on hinnanguliselt tuhandeid avastamata eksoplaneete, millel mõnest võiks olla ka võimalus elu olemasoluks. Tartu observatooriumi külalisprofessori Mihkel Kama sõnul uurivad Eesti teadlased praegu eeskätt eksoplaneetide ematähti, ent uusi eksoplaneete tekib ainuüksi Linnuteelgi igal aastal juurde, kirjutab Novaator.

NASA andmetel on 22. aprilli hommiku seisuga kinnitatud 5612 väljaspool Päikesesüsteemi paikneva ehk eksoplaneedi olemasolu. Piltlikult öeldes on eksoplaneete universumis aga mustmiljon. „Teame täna tuntud eksoplaneetide põhjal, et keskmiselt on igal tähel vähemalt üks planeet. Ehk planeete on isegi rohkem mustmiljoneid kui tähti,“ selgitas Kama saates „Terevisioon“ (alates 1.25.30).

Päikesesüsteem on selle tema hinnangul pigem haruldane: vähe leidub süsteeme, kus oleks olemas nii mõni Maa-sarnane planeet kui ka Jupiteri-sarnane hiidplaneet. „Võib-olla räägime kusagil ühest protsendist tähtedest. [...] Samas kui tähti on mustmiljon, siis üks protsent mustmiljonist on endiselt väga-väga suur arv,“ arutles Kama. Teisisõnu on Päikesesüsteemi haruldus suhteline.

Praegu on enamik eksoplaneete avastamata ja kättesaamatud. Kama sõnul ongi teadlased jõudnud uute eksoplaneetide avastamise ja lähemalt uurimise faasi. „Päikesesüsteemi-laadsete süsteemide lähemalt uurimine on kõige põnevam osa, kuhu me veel jõudnud ei ole. Meil hetkel veel tehnika päris sinna ei küündi,“ märkis ta.

Ennekõike käib uute eksoplaneetide otsimine ja leidmine vaatluse kaudu n-ö varjutuse meetodil. „Jälgime suurt hulka tähti väga tähelepanelikult pikka aega. Piisaval hulgal juhtudel läheb see õnneks ja näemegi planeeti sealt eest läbi minemas,“ selgitas astrofüüsik. Eriti hästi sobivad selliseks vaatluseks kosmoseteleskoobid: nende vaadet ei sega öö ja päeva vaheldumine, pilved või muud atmosfäärinähtused.

Elukõlblikuna tundunud kaugplaneet võib valmistada pettumuse

Eesti teadlased on Kama sõnul praegu enim seotud ESA komoseteleskoobiga Ariel. Viimane lähetatakse plaani järgi teele 2029. aastal ja see hakkab uurima 1000 eksoplaneedi atmosfääri keemilist koostist. „Meie teadlaste roll Tartu observatooriumis on uurida nende planeetide ematähti ehk tähti, mille ümber need planeedid tiirlevad. Valdkonnas on ütlus „tunned tähti, tunned ka planeeti“,“ osutas Kama.

Võrreldes ematähega on iga eksoplaneet väga tilluke. Sestap saab teleskoop planeedi kohta kätte äärmiselt nõrga signaali. Nii on ka tähe vääritimõistmisest tekkinud vigadel suurem kaal. „Olgu see tähe keemiline koostis või suured füüsikalised parameetrid nagu läbimõõt: neid ei ole sugugi triviaalne määrata. Me peame kõiki neid asju tundma, et planeete paremini uurida,“ selgitas Kama.

Uusi eksoplaneete tekib tema sõnul juurde kogu aeg. „Meie enda galaktikas on umbes suurusjärgus 100 miljardit tähte. Kui seal tekib üks täht aastas keskmiselt ja iga tähe ümber on keskmiselt vähemalt üks planeet, siis võime muigega öelda, et üks-kaks planeeti meie galaktikas kindlasti aastas tekib, kui mitte rohkem,“ sõnas ta.

Eksoplaneetide uuringutel on Kama sõnul nii kaudsem filosoofiline kui ka konkreetne praktiline mõju. „Sellel on ühest küljest teaduslik väärtus – see aitab meil mõista näiteks seda, kust planeet Maa sai oma süsinikueelarve,“ tõi Kama välja. Praktilise poole pealt kõnetab eksoplaneetide otsimine aga inimesi ja toob neid teadusharidusse: „See motiveerib meid tegelema teadustega, motiveerib tudengeid ja motiveerib ühiskonda suunama raha inseneeria taseme edasiarendamisse.“

Soome lipp

Soome president Alexander Stubb külastab Tartu Ülikooli

Mees jooksulindil

Madala intensiivsusega treeningu mõju jääb raskesti ennustatavaks

diplomid

Natàlia Pujol Gualdo kaitseb doktoritööd „Naiste reproduktiivtervisega seotud tunnuste geneetiliste seoste tõlgendamine“