Maile Käsper „Supporting primary school students’ text comprehension and reading interest through teaching strategies“

7. juunil kell 14.00 kaitseb Maile Käsper haridusteaduse erialal doktoritööd „Supporting primary school students’ text comprehension and reading interest through teaching strategies“ („Õpilaste tekstimõistmist ja lugemishuvi toetavad õpetamisstrateegiad põhikooli esimeses kooliastmes“) .

Juhendajad:

professor Krista Uibu, Tartu Ülikool

emeriitprofessor Jaan Mikk, Tartu Ülikool

Oponent:

kaasprofessor Sari Sulkunen, Jyväskylä Ülikool (Soome)

Kokkuvõte

Tekstimõistmine on oluline oskus, mis aitab ühiskonnas toime tulla. See on protsess, mis hõlmab sõnade dekodeerimist ja teabe analüüsi. Tekstimõistmist mõjutab mitu tegurit, kõige tähtsamateks neist peetakse õpilastest tõukuvaid tegureid (nt sõnavara areng, lugemishuvi, vanuselised ja soolised erinevused) ning õpetajate õpetamisstrateegiaid. Doktoritöös uuriti kahte strateegiate rühma: 1) üldisi õpetamisstrateegiaid ja nende rakendamist eesti keele tunnis; 2) keeleõppe strateegiaid, mille kaudu arendavad õpetajad eesti keele tunnis õpilaste tekstimõistmist, sõnavara ja lugemishuvi. Üldisi õpetamisstrateegiaid rakendatakse sagedamini Eesti põhikooli esimeses kooliastmes, kus õppimine on rohkem lõimitud ja vähem ainepõhine. Õpilaste vanuse lisandudes ja oskuste arenedes on vaja rohkem spetsiifilisi õpetamisstrateegiaid (nt keeleõppe strateegiad eesti keele tunnis), sest õpetamine muutub ainekesksemaks. Seetõttu keskendutakse doktoritöös ka nendele keeleõppe strateegiatele, mis on põhikooli teises kooliastmes enam levinud. Doktoritöös selgitati välja õpilaste ealised ja soolised erinevused tekstimõistmisel ning õpetamisstrateegiate mõju põhikooli esimese kooliastme õpilaste tekstimõistmisele, sõnavarale ja lugemishuvile. Uuringust ilmnes, et tüdrukud edestasid poisse pikaajaliselt nii sõnavara tundmises kui ka tekstimõistmises. Veel näitasid tulemused, et õpilased, kellel oli hea tekstimõistmine nooremates klassides, saavutasid paremaid tulemusi ka vanemates klassides. Lisaks selgus, et õpetajad kasutasid eesti keele tundides peamiselt kolme eri strateegiat: aktiivset õpetamist, tekstimõistmise toetamist ja grammatikareeglite õpetamist. Esimese kooliastme õpetajad eelistasid kõige enam aktiivset õpetamist. Seevastu teise kooliastme õpetajad rakendasid kõige rohkem grammatikareeglite õpetamise strateegiat. Doktoritöös selgus, et õpetamisstrateegiad mõjutavad õpilaste tekstimõistmist, sõnavara tundmist ja lugemishuvi otseselt ja kaudselt. Õpetamisstrateegiate efektiivne kasutamine toetab õpilaste lugemist ja lugemishuvi. Seejuures osutus lugemishuvi arendamise strateegia nii tekstimõistmise, sõnavara tundmise kui ka lugemishuvi toetamisel kõige tõhusamaks. Teatud õpetamisstrateegiate kasutamine võib mõjutada õpilaste lugemishuvi, mis omakorda võib pärssida tekstimõistmise arengut. Seetõttu peaksid õpetajad tekstimõistmise õpetamisel ja grammatikareeglite rakendamisel võtma arvesse õpilaste vanuselisi eripärasid ja võimeid. Doktoritöö tulemused näitasid, et lugemishuvi mängib õpilaste tekstimõistmisel tähtsat rolli. Lugemishuvi arendamise strateegia toetas kõiki uuritud lugemistulemusi: õpilaste tekstimõistmist, sõnavara arendamist ja lugemishuvi. Kui eesmärk on edendada õpilaste tekstimõistmist, tuleb teadvustada, kui oluline on lugemishuvi roll protsessis.