Rahvusvaheliselt on laia avalikkuse tähelepanu pälvinud Tartu observatooriumi vanemteaduri Mihkel Pajusalu osalusel valminud uuring, mis leidis kajastust ka ameerika uudistesaidi CNN avalehel. Teadustöös uuriti selliseid tingimusi, mis tagavad universumis võimaluse eluks.
Seni on universumist otsitud vaid Maa-sarnaseid tingimusi. See võib aga olla väga piiratud lähenemine. Pajusalu avaldas koostöös Massachusettsi Tehnoloogiainstituudi (MIT) teadlastega artikli ajakirjas Nature Astronomy. Artiklis näitavad teadlased, et elu peaks otsima mitte ainult Maaga sarnastelt, vaid ka väga erinevatelt planeetidelt, näiteks sellistelt, mille atmosfäär koosneb ainult vesinikust. Uuringus võrreldakse lihtsate mudelorganismide kasvamist erinevates atmosfäärides, sh puhtas vesinikus ja heeliumis.
Töö näitab, et ka sellised organismid, mis ei ole eluks vesinikukeskkonnas kohanenud, suudavad selles hästi hakkama saada. Peale selle tuleb välja, et elu jaoks üldiselt võivad vesinikuatmosfääriga planeedid isegi soodsamad olla. Nende tuvastamine praegu võimalike vaatlusmeetoditega võib olla isegi lihtsam kui Maa-tüüpi atmosfääriga planeetide kindlakstegemine. Artiklis tuuakse esile seegi, milliseid jälgi võiks elu sellistele atmosfääridele jätta.
Tegu on eksperimendiga, mille Pajusalu mõtles välja siis, kui MIT-s järeldoktorantuuris viibis. "Kuigi lõpptulemus oli lihtne, võttis selle eksperimendi väljatöötamine ja tegemine kuskil kolm aastat," sõnas Pajusalu. See eksperimenditüüp on uudne ja sai omakorda võimalikus tänu sensorile, mille MIT töörühm ühes Pajusaluga välja töötas. Sensoriga tehtud eksperimendi kohta on ilmunud artikkel ajakirjas Nature.
Tartu observatooriumi juhtivteaduri Anu Noorma sõnul on astrobiolooga praegu väga kiiresti arenev moodne teadussuund ja Eesti jaoks on väga oluline, et suudaksime ka eesliiniteadusesse panustada. Tänu Eesti osalusele Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) teadusprogrammis on saanud võimalikuks astrobioloogia uurimissuuna käivitame ka Tartu Ülikoolis.
ESA F-klassi missioonis Komeedipüüdur on Pajusalu juhtida Eesti instrumendi loomine. Missiooni ülesanne on esimest korda Päikesesüsteemi sisenevat komeeti lähedalt pildistada. ESA eksoplaneetide atmosfääri uurimise missiooni ARIEL teadusmeeskonda kuuluvad tähefüüsikud Anna Aret ja Mihkel Kama. Mõlema missiooni start on planeeritud aastaks 2028.
Need on esimesed teadusmissioonid, milles Eesti saab võimaluse oma kosmoseteadust ja -tehnoloogiat väärikalt esindada. Seni saime pika ettevalmistusajaga keerukates teadusmissioonides osaleda vaid teiste ESA liikmesriikide meeskonna kaudu.
Lähem teave
Mihkel Pajusalu, Tartu Ülikooli Tartu observatoorimi kosmosetehnoloogia vanemteadur, mihkel.pajusalu@ut.ee, +372 5381 5711