Autor:
Erakogu

Õpetajaharidusega mitte ainult õpetajaks

Haridus- ja Noorteameti inglise keele peaspetsialisti Liisbet Eero suur rõõm on inglise keel. Ta on õppinud Tartu Ülikoolis inglise keelt ja kirjandust nii bakalaureuse- kui ka magristiõppes ning lisaks läbinud võõrkeeleõpetaja magistriõppe. Liisbetil on hõlma all kolm aastat õpetajatööd, mille käigus saadud kogemused on hindamatu väärtusega ka tema praeguses ametis. 
 

Kindlustunne sajanditepikkusest ajaloost 

Tartu Ülikooli õppima asumine oli Liisbeti jaoks alati esimene soov, erialavalik sündis aga suurest huvist inglise keele ja kirjanduse vastu. „Tartu Ülikooli puhul meeldib mulle kindlustunne, mida annab sajanditepikkune ajalugu. Mulle meeldib Tartu linna ja ülikooli atmosfäär, mis toetab uudishimu ja loovust,“ kirjeldab ta. Liisbet leiab, et Tartu on tõeline õppimise koht. „Tartu on tudengilinn! Sellise mulje loob üliõpilasele ilmselt see, et õppehooned on terve linna peale ära jagatud.“ 

Võõrkeeleõpetaja magistrikraadi omandas Liisbet hoopis sessioonõppes. Elu ja töö olid viinud ta elama Tallinnasse, mispärast sobis suuresti iseseisvatel töödel põhinev õppevorm paremini. „Oli keeruline sõita igal teisel nädalavahetusel teise Eesti otsa, et siis kaks päeva järjest intensiivselt õppida. Aga see oli minu enda valik,“ meenutab ta. 

 

Soov olla rohkem 

Õpetajaks õppimise soov tekkis Liisbetil tasahilju. „Võõrkeeleõpetaja magistriõppesse suundusin pärast mitut aastat tõlgina töötamist. Soovisin arendada oma oskusi ja lisaks teha tööd, millel oleks otsene positiivne mõju kellegi elule.“ Ta toob esile, et õpetajakoolituse sisuline pool oli väga oluline ja andis erialast hea ülevaate. „Ma ei olnud õpinguid alustades veel tegevõpetaja ning sain koolitusest tugeva metodoloogilise ja pedagoogilise aluse. Asusin poole õppe pealt ka õpetajana tööle, nii oli mul võimalus omandatud teadmisi ja oskusi kohe rakendada.“ 

Liisbet meenutab õpetajaks olemist soojalt. „Õppisin noortelt väga palju: kõige rohkem seda, kuidas olla parem õpetaja,“ meenutab ta. Tihti ei langenud tema peas olev teooria ja päris klassiruumi praktika omavahel kokku. „Õpetajana pead aru saama, et see, kuidas sina asjadega suhestud ja neid mõistad, ei ühti sageli sellega, kuidas palju noorem inimene neid asju mõtestab. Õppisin oma nurgast välja astuma, et leida teistsuguse maailmavaatega noortega ühine keel.“ 

 

Töötab noorte jaoks edasi 

Liisbeti teekond õpetajana võttis aga uue suuna, kui Haridus- ja Noorteamet pakkus tööd, mis kõnetas teda väga. Praegu tegeleb ta hoopis eksamite koostamise ja e-eksamite arendamisega. „Ma ei tahtnud lasta sellel võimalusel mööda minna. Haridus- ja Noorteametis töötamine on väga tugevalt noortega seotud. Kui enne valmistasin õpilasi eksamiteks ja testideks ette, siis nüüd näen asja köögipoolt.“ Õpetajaks olemise kogemus kannab teda töös iga päev. „Pean pidevalt meeles pidama, kuidas saab kindlas vanuses noor ideest või tekstist aru. Õpetajahariduse ja -kogemuseta ei oleks see töö minu jaoks võimalik. Olen saanud kõik omandatud teadmised ja praktilised kogemused uude ametisse kaasa võtta.“ 

Liisbet avastas õpetajaametis, et ta on vastupidavam ja kohanemisvõimelisem kui ta oli varem arvanud. „Üritasin olla õpetaja, kelle käe all oleksin tahtnud ise õppida. Tuleb leida tasakaal empaatia ja külma närvi hoidmise vahel.“ Ta lisab, et õpetajatöö alus on sobivad iseloomujooned ja suur huvi ameti vastu. „Kui need on olemas, on õpetajaamet väga tänuväärt töö!“ Liisbet ei välista, et tulevik võib viia ta tagasi õpetamisradadele. „Usun küll, et tulevikus võin taas õpetaja või koolitajana töötada.“ 

Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse õppekava.

Kaheksateistkümneaastaselt teadust tegema

Tartu Ülikooli üliõpilased Polina Tipakova ja Kirill Nitsenko. 

Narvast Tartusse ülikooli – põnev ja üllatusterohke seiklus

TÜ peahoone

Algas sisseastumine Tartu Ülikooli eestikeelsesse esimese astme õppesse