Paul Ariste bareljeef ja nimi uksel tähistavad keelemehele pühendatud auditooriumi

Inspiratsiooniks tulevastele keeleteadlastele avati 23. märtsil Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituudis maailmakuulsa fennougristi ja legendaarse Tartu ülikooli õppejõu Paul Ariste auditoorium. Auditooriumis leidis oma koha Forseliuse seltsi poolt instituudile kingitud Paul Ariste bareljeef.

Tänavu veebruaris möödus Paul Ariste (1905–1990) sünnist 110 aastat. Selle tähistamiseks tegi Tartu ülikooli eesti ja üldkeeleteaduste instituut ülikooli senatile ettepaneku anda Jakobi 2 auditooriumile 438 Paul Ariste nimi. Senat otsustas nime andmise 27. veebruaril 2015.

Ariste oli aastatel 1944–1977 ehk 33 aastat soome-ugri keelte kateedri juhataja. 1949. aastal sai ta soome-ugri keelte professoriks. Ta pani aluse tänapäevasele soome-ugri keelte uurimisele Eestis. Tema suur soov oli koolitada asjatundjad iga soome-ugri keele jaoks. Tal oli ka väljapaistev roll Venemaa soome-ugri keelte uurijate ettevalmistamisel.

Auditooriumi pidulikul avamisel esitles TÜ läänemeresoome keelte dotsent Heinike Heinsoo värskelt koostatud vadja keele õpperaamatut „Vad´d´a sõnakopittõja“ ehk „Vadja sõnakoguja“ ning avati näitus „Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988“.

Heinsoo kirjeldas, et vadja keel on eesti keele lähim sugulaskeel ja Vadjamaal oskab seda mingil määral kümmekond inimest, kuid keegi neist ei kõnele enam seda pidevalt. „Õpiku näol on tegemist mitme aasta jooksul toimunud vadja keele kursustel kasutatud õppematerjali koondamisega ühiste kaante vahele.“

„Vad´d´a sõnakopittõja“ koosneb kaunilt kujundatud tekstidest ja poole raamatust võtab enda alla viiekeelne sõnaraamat umbes 1000 märksõnaga. „Sellisena peaks raamat olema kasutatav väga erineva vanusega ja keelelise ettevalmistusega inimestele,“ leidis raamatu autor.

„Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988“ on rändnäitus, mis valmis 2012. aastal Ungaris toimunud soome-ugri rahvaste maailmakongressiks ja mida sellest alates on eksponeeritud mitmel pool välismaal ja Eestis. Nüüd on näitus jõudnud ka Tartu ülikooli seinte vahele, et tuua üliõpilaste, õppejõudude jt huvilisteni legendaarsete soome-ugri rahvaid tutvustavate dokumentaalfilmide sünnilugu.

Lennart Meri oli Vabariigi President aastatel 1992–2001, aga ta oli ka kirjanik ja filmilooja, kelle missioon oli jutustada eestlaste ja me hõimurahvaste iidset lugu, otsides vastust eeskätt just väikerahvaste igavestele küsimustele – kes me oleme, kust tuleme, kuhu läheme. Pea igal aastal rohkem kui 30 aasta vältel rändas Lennart Meri üksi või enda korraldatud ekspeditsioonidega tollase Nõukogude Liidu kõige raskemini ligipääsetavates piirkondades.

Näitus „Veelinnurahvas. Lennart Meri filmirännakud 1969–1988“ võtab omamoodi ekspeditsioonipäevikuna kokku filmiretkedel nähtu ja kogetu.

Lisainfo: Tiia Margus, TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi koordinaator, tel: 737 5221, 5621 1096, e-post: tiia.margus@ut.ee.