President Kersti Kaljulaid: ökoloogilise jalajälje vähendamiseks on vaja ülikooli ja ettevõtjate tihedat koostööd

Tartu Ülikooli botaanika vanemteadur Aveliina Helm tutvustas 28. veebruaril ülikooli peahoones toimunud kohtumisel Vabariigi Presidendile Kersti Kaljulaidile looduspõhiseid lahendusi elurikkuse kao ja kliimakriisi pidurdamiseks ning esitles peagi valmivat Rohemeetri rakenduse prototüüpi, mis aitab igaühel hinnata Eesti maastiku elurikkuse olukorda.

Aveliina Helm tutvustas kohtumisel elurikkuse ja ökosüsteemi teenuste seisundit kirjeldavat üleilmset aruannet, mille eesmärk on tugevdada teaduse ja poliitika seoseid. Aruandes, mille on koostanud ÜRO egiidi all tegutsev elurikkuse ja loodushüvede koostöökogu IPBES (Intergovernmental Science-Policy Platform on Biodiversity and Ecosystem Services), on antud Euroopa elurikkuse seisundile väga murettekitav hinnang: elurikkus väheneb süsteemselt kõigis Euroopa ökosüsteemides ning Euroopa ökoloogiline jalajälg on ületanud piirkonna bioloogilise taluvuspiiri.

Elurikkuse kadu põhjustavad peamiselt maakasutuse muutusest tulenev elupaikade kadu ja nende kvaliteedi halvenemine, saaste, kliimamuutused, invasiivsed liigid ja ülemäärane loodusvarade kasutus. „Kliimamuutused ja elurikkuse kadu peegeldavad mõlemad ühte probleemi – keskkonna jätkusuutmatut kasutamist. Nii peavad ka kliimamuutuse leevendamise lahendused käima käsikäes elurikkuse ja looduse hüvede taastamise ja hoidmisega,“ sõnas Helm.

Helmi sõnul on ka Eestis vaja parandada teadlikkust sellest, kuidas elurikkus, toidutootmise kestlikkus ja kliimamuutuste leevendamine omavahel seotud on. Ka meil on oluline hoida ja taastada maastike mitmekesisust ning suunata toidutootmist senisest oskuslikumalt looduse hüvesid kasutama, elurikkust hoidma ning põllumaade süsinikuvaru suurendama. Selleks et suurendada nii põllumajandustootjate kui ka iga üksikisiku teadlikkust elurikkuse ja maastike mitmekesisuse tähtsusest, on Tartu Ülikooli teadlastel peagi valmimas Eesti maastike loodussõbralikkust hindav ja igaühe looduskaitse soovitusi andev veebirakendus Rohemeeter.

TÜ teadusprorektor Kristjan Vassil andis kohtumisel ülevaate, milliseid lahendusi pakuvad TÜ teadlased nende eesmärkide täitmiseks, mis on sõnastatud nii varsti valmivas Eesti riigi pikaajalises arengustrateegias kui ka üleilmsetes strateegiates ning lisaks hiljuti sõlmitud Euroopa Komisjoni roheleppes.

Kuna ka Eesti ettevõtjad otsivad kliimaeesmärkide täitmiseks võimalusi oma tegevust keskkonnahoidlikumalt ja innovaatilisemalt korraldada, soovitas president teha ülikoolil ettevõtjatega aktiivset koostööd. „Vestlusest jäi eriti kõlama aina laiema koostöö olulisus – näiteks tuleb senisest enam hõlmata lisaks riigile ka eraettevõtjaid, ning mitte tingimata kohustuste, vaid just koostööga. Õnneks on ettevõtjate huvi oma keskkonnajalajälge vähendada tegelikult tihti suurem, kui võiks arvata,“ sõnas Kersti Kaljulaid.

Euroopa Komisjon on seadnud roheleppe täitmise oma poliitiliseks prioriteediks ja kavandanud selleks aastani 2050 triljoni euro suuruse eelarve, sh 35% „Euroopa horisondi“ eelarvest. Euroopa viiest planeeritavast missioonist on neli seotud just roheleppega.
Eestis tuleb riiklikul tasemel saavutada ministeeriumideülene teadus- ja arendustegevuse tellimuste juhtimine ja rahastamine, mis väldiks Eesti-sisest killustumist ning võimaldaks välja arendada ja võimendada Eesti peamisi tugevaid teadusvaldkondi. Tartu Ülikool on juba esitanud Teadus- ja Arendusnõukogule oma ettepanekud Eesti jaoks oluliste teadus- ja arendustegevuse tellimuste, sh keskkonnaprobleemidega seotud uuringute pikaajaliseks terviklikuks planeerimiseks, juhtimiseks ja ka rahastamiseks.

„Ülikoolide laborites on juba olemas valmis tehnoloogiad ja rakendused, mis aitavad otseselt saavutada seatud pikaajalisi eesmärke ning mille katsetamine ja rakendamine annab kiire efekti,“ rääkis Kristjan Vassil. Nii aitab säästvale arengule kaasa TÜ teadlaste töö näiteks elurikkuse taastamise, taastuvenergeetika, biomajanduse ja gaasfermentatsiooni tehnoloogia alal, aga ka äsja avatud Delta keskuse koostöömudelist sündiv digitaalne innovatsioon.

Kolmepäevasel Tartumaa visiidil viibinud president Kersti Kaljulaid külastas muu hulgas ka Tartu Ülikooli Chemicumi ja Delta keskust ning tutvus TÜ muuseumi uue püsinäitusega „Minu elu ülikool“.

Lisateave:
Aveliina Helm, TÜ botaanika vanemteadur, 5553 8679, aveliina.helm@ut.ee
Kristjan Vassil, TÜ teadusprorektor, 737 5611, kristjan.vassil@ut.ee