Sotsiaalteaduste valdkonna dekaanikandidaadid

Andsin kandideerimisnõusoleku kolleegide ettepanekul, et pakkuda värsket pilku ja ärgitada diskussiooni valdkonna arengust. Sotsiaalteadlastel on ainuomased oskused praeguste ühiskondlike proovikivide ja kiirete muutuste mõtestamiseks. Meie teadlased on maailmas tipptasemel: absoluutselt kõik meie valdkonna põhierialad on kas Times Higher Educationi või QS-i edetabelites 2023. aastal esindatud ja asuvad 200.–300. kohal. See on uhke tulemus. Meil on ka ülikoolis kõige rohkem üliõpilasi. Seega on sotsiaalteadustele suur ühiskondlik „tellimus“ ning meie valdkonnal tugev võimekus sellele vastata, kuid peame seda tegema nutikalt, väärtustades iga tudengi, õppejõu ja teadlase aega ning panust. 

Meie valdkond on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud nii üliõpilaste ja töötajate arvu kui ka eelarve mahu poolest. Selles olukorras peame koos pingutama kvaliteedi, tugeva positsiooni ning iga inimese hoidmise, samuti järelkasvu tagamise nimel. Suureneb ka erialadevahelise usalduse ja koostöö olulisus, et otsida lahendusi teravatele ühiskonnaprobleemidele, mis erialade piire ei tunne. 

Minu eesmärk juhina on leida viis, kuidas iga üksuse iseseisvus, valdkonnasisene solidaarsus ja kogu ülikooli areng üksteist täiendada saavad. Dekaan esindab sotsiaalteaduste huve, kuid peab Tartu Ülikooli rektoraadi liikmena tajuma ka suuremat tervikut, milles on sotsiaalteadustel oma ainulaadne, võrdväärselt tunnustatud osa. Järjepidev tasakaaluotsing – põhimõttel „kuidas teha nii, et me kõik võidaks“, mitte „peaasi, et mina ei kaotaks“ – aitab vältida nn kodupimedusse kapseldumist.  

Mul on väärtuslik kogemus, mille on andnud kuus aastat tööd ühiskonnateaduste instituudi juhina. Koos oma tiimiga suutsin keerulises olukorras üksuse suunata uuele arengurajale ja tuua välja rahalisest madalseisust. Viimase aasta jooksul olen juhtinud TÜ nelja valdkonna ja kahe muuseumi konsortsiumi – kestliku arengu keskust –, mis on andnud olulisi õppetunde ning kontakte ühiskonna teenimiseks, teaduskommunikatsiooniks ja ülikooliüleseks koostööks. Usun, et saan dekaanina kestlikkuse edendamiseks ülikoolis ja valdkonnas veelgi enam ära teha. Varasemast on mul viieaastane rahvusvahelise tarbimissotsioloogide teadusvõrgustiku eestvedamise kogemus. Uurimistöös keskendun sotsiaalsetele muutustele, sellestki on kasu praktilises juhtimises ja ühiskonnas sotsiaalteaduste väärtuse ning võimaluste tutvustamisel. Hindan tiimitööd, järjepidevust, huumorimeelt ja avarat pilku uuteks lahendusteks. Dekaani vastutusrikas amet eeldab pühendumist, olen selleks valmis.  

Olen olnud sotsiaalteaduste valdkonna õppeprodekaan alates 2019. aasta algusest. Selle aasta lõpuga täitub ametis viis aastat. See aeg on andnud küllaltki põhjalikud teadmised meie valdkonna instituutide rõõmudest ja muredest, samuti ülikooli juhtimismudelist, otsustuskogudest ja praktikast – lühidalt öeldes sellest, kuidas asjad ülikoolis toimivad. Teadmine põhineb eelkõige kogemustel. Ka need mõned nädalad dekaani kohusetäitja rollis annavad julgust väita, et dekaaniametis ei vajaks ma sisseelamisaega ja saaksin kohe asuda valdkonna ja instituutide huvide eest seisma. Kandideerin, sest leian, et mõistlik on seda teadmist ja kogemust valdkonna hüvanguks ära kasutada. 

Teine aspekt seondub vastutusega: tunnen vastutust valdkonna hea käekäigu eest. Ilmselt on ka see tingitud õppeprodekaani rolli täitmisest pea viie aasta jooksul. Dekaanina tagaksin valdkonnas stabiilsuse, dekaani otsuste ettenähtavuse ja valdkonna arengu mõistlikus tempos. 

Valdkonna ees seisvad mitmesugused väljakutsed, millega tuleb ametisse asuval dekaanil tegeleda. Olgu märksõnadena nimetatud näiteks õpetajakoolituse mahu kasv, teadusrahastuse jagunemine, kestlik areng, koostöö ettevõtjatega, vähene täituvus võõrkeelsetel õppekavadel, kolledžite areng, loomulikult ka palgapoliitika. Olen valmis kõigi nende teemadega vastutustundlikult tegelema. 

Viimasena olgu märgitud, et valdkonna dekaaniks ei saa ise kandideerida, kandidaadi esitavad teised. Siinkohal tänan usalduse eest õigusteaduskonna nõukogu, samuti kolleege õigusteaduskonnast, majandusteaduskonnast ja Johan Skytte poliitikauuringute instituudist.