Sümpoosionil käsitletakse suulise luule ja proosa vormeleid

5.–7. detsembrini toimub Tartu Ülikoolis projekti „Vormelid Islandi saagakirjanduses“ esimene sümpoosion. 20. sajandi jooksul avastasid teadlased, et olenemata kultuurist on suulisel luulel üks ühine omadus – sõnaliste vormelite kasutamine. See tähendab, et enam-vähem kindlaid sõnaühendeid kasutatakse korduvalt. Need vormelid on pärit traditsioonidest ja neid pole leiutanud üksikud luuletajad. Tänavuse sümpoosioni teema ongi „Vormel suulises luules ja proosas. Uued lähenemisviisid, mudelid ja tõlgendused“.

Sümpoosioni eesmärk on uurida vormeleid maailma kontekstis ning süvendada arusaamist vormelite funktsioonist ja tähendusest. Käsitlus on ainulaadne, sest võrreldakse eri kultuuride suulisi traditsioone ja tuuakse kokku teadlased, kellel on vähe varasemaid teadmisi üksteise töö kohta. Eriliseks teeb sümpoosioni ka see, et keskendutakse võrdselt nii suulisele luulele kui ka proosale, sest varem on vormeliuuringud keskendunud eranditult või peamiselt luulele.

Sümpoosion toob kokku teadlased ja üliõpilased, kes tunnevad huvi suulise pärimuse ja poeetiliste traditsiooni vastu. Osalejate seas on silmapaistvad rahvusvahelised teadlased, näiteks Stephen Mitchell Harvardi ülikoolist, Frog Helsingi ülikoolist, Elena Melnikova Vene Teaduste Akadeemiast, aga ka Tartu Ülikooli teadlased, näiteks skandinavistika professor Daniel Sävborg, klassikalise filoloogia professor Janika Päll ning inglise ja võrdleva rahvaluule vanemteadur Jonathan Roper. Kokku teevad sümpoosionil ettekande 32 teadlast 13 riigist.

Sümpoosioni korraldab Tartu Ülikooli skandinavistika osakond ja sellest kujuneb iga-aastane sündmus. Rohkem infot on sümpoosioni veebilehel.

Lisateave: Daniel Sävborg, skandinavistika osakonna juhataja ja skandinavistika professor, 737 6250, daniel.savborg@ut.ee