Et tunnustada Leipzigi Ülikooli professorit, Nobeli preemia laureaati Svante Pääbot silmapaistvate saavutuste eest inimese evolutsiooni uurimisel ja Tartu Ülikooli teadlaste inspireerimisel, koolitamisel ja lõimimisel rahvusvahelisse erialadeülesesse inimese bioloogilise ja kultuurilise evolutsiooni uurijate kogukonda, on Tartu Ülikool nimetanud ta audoktoriks.
Svante Pääbo sündis Rootsis 20. aprill 1955. Tema emapoolsed juured pärinevad Eestist. Haridustee sai alguse Uppsala ülikoolist, kus ta on omandanud kraadi nii meditsiinis kui teaduse ajaloo, egüptoloogia ja vene keeles. Doktorikraadi, mis käsitles adenoviiruste rolli immuunsüsteemi mõjutajana, kaitses ta samuti Uppsalas 1986 aastal. Sealt edasi läbis ta järeldoktorantuuri Zürichi ülikoolis ning California ülikoolis Berkeleys. Aastatel 1990 - 1998 oli Svante Pääbo üldbioloogia professor Ludwig-Maximiliani ülikoolis Münchenis. Alates 1997 aastast on ta Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi direktor (Leipzig), ning 1998ndast aastat ka Leipzigi ülikooli geneetika ja evolutsioonibioloogia professor.
Svante Pääbot peetakse paleogeneetika, mis tegeleb fossiilsete ja ajalooliste organismide säilmetest eraldatud pärilikkusaine analüüsiga, rajajaks. 2007. aastal nimetas ajakiri Time Pääbo üheks maailma sajast mõjukamast inimesest. 2022. aastal pälvis ta inimese ja tema sõsarrühmade evolutsiooni uurimise eest Nobeli meditsiini ja füsioloogia preemia.
Svante Pääbo töörühm suutis esmakordselt järjendada neandertallase genoomi, määrata neandertallaste geenivariantide osakaalu tänapäeva inimeste genoomis ja uurida nende rolli meie liigi haiguste ja kohastumuste kujunemisel. Tema teadustööd näitasid, et ligikaudu üks kuni neli protsenti tänapäeva mitte Aafrika päritolu inimeste geneetilisest materjalist pärineb neandertallastelt. See tähendab, et kui inimesed Aafrikast välja rändasid, umbes 60-70 tuhat aast tagasi, kohtusid ja segunesid nad naneandertallastega. Mõned nendelt päritud geenivariandid on nüüdisinimestele kasulikud, kuid paljud suurendavad vastuvõtlikkust haigustele. Pääbo töörühm avastas ka uue väljasurnud inimrühma, nn denisi inimesed, kes olid evolutsiooniliselt lähedased neandertallastega ning sarnaselt neile segunesid nüüdisinimesega, aga ka neandertaallastega. Svante Pääbo uurimistöö on avanud uusi perspektiive evolutsiooniprotsesside uurimiseks ja pakkunud üksikasjalikke teadmisi väljasurnud inimrühmade omavaheliste suhete kohta. Teadlased üle maailma kasutavad Pääbo poolt välja töötatud meetodeid DNA molekulide eraldamiseks bioarheoloogilisest materjalist, sh väljasurnud liikidest.
Svante Pääbo on Max Plancki evolutsioonilise antropoloogia instituudi (Leipzig, Saksamaa, asutatud 1997) rajaja ja direktor. Svante Pääbo juhendamisel on tuule tiibadesse saanud mitu rahvusvaheliselt tuntud Eesti teadlast. Tänane TÜ professor ja Eesti Teaduste Akadeemia (ETA) liige Maris Laan läbis tema juhendamisel järeldoktorantuuri Münchenis. Max Plancki instituudi kasvandik ja tänane TÜ kaasprofessor Michael Dannemann on TÜ genoomika instituudi evolutsioonilise meditsiini töörühma juht. Svante Pääbo ja Tartu Ülikooli teadlased on koos avaldanud märgilisi teadustöid silmapaistvates teadusajakirjades (2014 ja 2016, Nature, jm). Lisaks on ta korduvalt Tartu Ülikooli külastanud ja pidanud sütitavaid ettekandeid, viimati 2019. aastal. Olulisemgi on aga see, et Svante Pääbo on nii inimesena kui oma teadustööde kaudu inspireerinud Tartu Ülikooli teadlasi tegelema inimese bioloogilise ja kultuurilise evolutsiooniga ning bioarheoloogilises materjalis säilinud pärilikkusaine analüüsiga ning looma Tartu Ülikoolis uue, rahvusvaheliselt silmapaistva erialadeülese teadussuuna, mis põimib omavahel biomolekulaarse arheoloogia, kaasaja inimese geneetilise mitmekesisuse ning biopankadesse talletatud informatsiooni, et heita valgust meie liigi ajaloole globaalses, aga ka kohalikus vaates.
Svante Pääbo on lisaks Nobeli preemiale pälvinud lugematu hulga silmapaistvaid preemiaid ja aunimetusi. Sealhulgas ka president Toomas Hendrik Ilveselt 2008. aastal Eesti Vabariigi Maarjamaa Risti III klassi ordeni. Alates 2019. aastast on Svante Pääbo ka ETA välisliige.