Tartu Ülikool on edukas uurimistoetuste taotleja

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ üks eesmärke on toetada vähem edukates liikmesriikides tipptasemel teadustegevuse arendamist. Selleks aidatakse luua uusi teaduse tippkeskusi ja tõsta olemasolevate taset. Samuti aidatakse palgata tippteadlasi. Tartu Ülikooli on raamprogrammi abil tulnud seitse granti, mis on kogu Euroopa parim näitaja.

Tartu Ülikooli grandikeskuse juhataja Taivo Raud kinnitas Vikerraadio saates „Uudis+“, et Euroopa teadusruumi (ERA) õppetooli meetmest toetuse taotlemisel on Tartu Ülikoolil läinud väga hästi: seitsmele projektile on saadud kokku 17 miljonit eurot. Neist seitsmest kaks on nüüdseks lõppenud, neli töös ja üks kohe algamas. Toetused on läinud tehnoloogia-, genoomika ja füüsika instituuti ning meditsiiniteaduste valdkonda.

Raud selgitas, et ERA õppetooli meede võimaldab värvata tippteadlasi, kes saavad moodustada oma teadusrühma ja alustada sellega teadustegevust. See aitab muuta ülikooli rahvusvahelisemaks ja tõsta teadustöö taset. Lisaks on see meede andnud võimaluse tuua Eestisse tagasi mujal ülikoolides töötanud tippteadlasi ja nõnda neid Eestiga rohkem siduda.

Grantide taotlemine on teadustöö loomulik osa, kuid see ei ole lihtne. Grandikeskus pakub ülikooli teadlastele ka projektikirjutamise teenust, et aidata uusi toetusi Eestisse tuua. „Oleme Tartu Ülikoolis võtnud eesmärgi teadusrahastust mitmekesistada ja oleme selles olnud päris edukad. Teaduse eelarvest on meil 15% välisraha ja see on päris arvestatav osakaal,“ sõnas Raud.

Molekulaarse süsteemibioloogia professor Mart Loog on tehnoloogiainstituuti toonud kaks granti: esimene on seotud sünteetilise bioloogia suuna arendamisega, teine aga süsiniku tagasisidumise tehnoloogiaga, mis on väga uus ja aktuaalne.

„Teadus peab olema konkurentsivõimeline, aga loteriimeetodil ei tohiks teaduse jaoks raha anda,“ ütles Loog. Seega on „Horisont 2020“ tema sõnul hea rahastamisprogramm. „Toetama peab tugevaid teadusrühmi, sest teadus on väga kallis tegevus ja kehva teaduse peale ei tohiks maksumaksja raha raisata.“

Kuula lähemalt Vikerraadio saate „Uudis+“ intervjuust. 

 

Huy Qui Vinh Nguyen kaitseb doktoritööd „Süsinikule sadestatud Pt-CeO2 katalüsaatorite väljatöötamine prootonvahetusmembraan kütuseelementidele“

16. augustil kell 11.15 kaitseb Huy Qui Vinh Nguyen oma doktoritööd „Süsinikule sadestatud Pt-CeO2 katalüsaatorite väljatöötamine prootonvahetusmembraan kütuseelementidele“.

Kerli Martin kaitseb doktoritööd „Recognition of carboxylates by synthetic receptors - from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping“

7. augustil kell 10.15 kaitseb Kerli Martin doktoritööd „Recognition of carboxylates by synthetic receptors - from structure-affinity studies to solid-contact anion-selective electrode prototyping“.

Kelli Solmelar-Duracz kaitseb doktoritööd „The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors”

27. augustil 2024 kell 15.00 kaitseb Kelli Solmelar-Duracz oma doktoritööd „The molecular and cellular mechanisms of brain plasticity impairing factors” („Aju plastilisust kahjustavate tegurite molekulaarsed ja rakulised mehhanismid”).