Autor:
Andres Tennus

Tartu Ülikooli rektor: Ukraina võitleb kogu vaba maailma eest

22. augustil toimus Tartu Ülikooli ukrainlastest liikmetele ülikooli botaanikaaias rektor Toomas Asseri vastuvõtt Ukraina iseseisvuspäeva auks. Ukraina saavutas iseseisvuse 1991. aastal ja tähistab iseseisvuspäeva 24. augustil. Vastuvõtul võtsid sõna Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser ja arvutiteaduse instituudi tehisintellekti lektor Dmytro Fishman.

„Tänavune Ukraina iseseisvuspäev ei ole kahjuks vaid rõõmupäev,“ ütles rektor oma kõnes. „Juba pool aastat on Ukraina olnud sõjatanner – lahinguväli, kus kuritegelik režiim peab imperialistlikku sõda, et laiendada oma hirmuvalitsuse piire ning säilitada võimu, pannes selle käigus toime kirjeldamatuid kuritegusid. Ukraina ja ukrainlased võivad olla uhked oma kangelasliku vastupanu üle ning tunda kogu vaba maailma kaastunnet ja imetlust. Ukraina võitleb kogu vaba maailma eest.“

Asser rõhutas, et sõda saab lõppeda ainult tõe ja õiguse võiduga – Ukraina võiduga. Ent pärast võitu pole mured kaugeltki möödas, sest ees ootab suur ülesehitustöö. See nõuab motiveeritud ja oskuslikke inimesi. Ukrainlased võivad selles loota kõigi oma sõprade abile ja ka Tartu Ülikool soovib kaasa lüüa, aidates koolitada Ukraina ühiskonnale hädavajalikke spetsialiste. Sel sügisel liitub ülikooliperega üle 200 Ukraina tudengi, kes alustavad õpinguid Eesti riigi toel avatud tasuta õppekohtadel,“ rääkis ta.

Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi tehisintellekti lektor Dmytro Fishman, kes on sõja algusest peale olnud ülikooli Ukraina töötajate esindaja ja peamine eestkõneleja Tartu Ülikooli Ukraina töörühmas, alustas oma sõnavõttu õnnesoovidega eestlastele äsjase taasiseseisvumispäeva puhul ja jätkas seejärel kõnet ukraina keeles. „Kahjuks pole see tavaline iseseisvuspäeva vastuvõtt ja ma ei tee nägu, nagu midagi ei toimuks. Käimas on jõhker sõda ning meie vaprad relva- ja omakaitsejõud jätkavad võitlust vaenlasega,“ ütles Fishman.

„Ka Tartu Ülikool ei ole kõrvale jäänud, vaid on algusest peale näidanud, et seisab Ukraina ja ukrainlaste poolel. Juba teisel päeval toimus rektoraadis erakorraline nõupidamine, et töötada välja plaan oma õppejõudude, teadlaste, üliõpilaste ja nende pereliikmete aitamiseks. Mul on väga hea meel, et suur osa sellest plaanist saigi teoks,“ sõnas Fishman. Tema arvates on kõige olulisem olnud uute õppekohtade loomine Ukraina üliõpilastele, kes saavad nüüd Tartu Ülikoolis õpinguid jätkata.

„Ukraina on iseseisev ja vaba riik ning jääb selleks. Vaenlane ei murdnud meid ei kolme ega kolmekümne kolme päevaga ja see ei õnnestu ka kolmesaja tuhande kolmega,“ ütles Fishman oma sõnavõtu lõpetuseks.

Vastuvõtul tutvustas Tartu Ülikooli emeriitdotsent ning Lvivi ülikooli eesti keele ja kultuuri lektor Heinike Heinsoo uut ukrainlastele kirjutatud kakskeelset eesti keele õpikut „Естонська мова з пів слова. Eesti keel ja eesti meel“. „Selle õpiku eesmärk on, et õppija hakkaks eesti keelt loovalt kasutama. Keeleõpe peab lisaks grammatikale sisaldama mängulist komponenti ja improvisatsiooni ning olema keeleõppija jaoks eluline ja kaasahaarav,“ rääkis Heinsoo. Ta lisas, et õpiku valmimisele aitasid kaasa ka tema üliõpilased Lvivi ülikoolist.  

Üritusel lõi meeleolu Tartu Ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia akordioni- ja viiuliduo Alamakstud Härrad.

Kolmapäeval, 24. augustil tähistatakse Ukraina iseseisvuspäeva ka Tartu Ukraina majas. Töötab heategevuslik puhvet, saab osta käsitööd ja osaleda varjevõrgu valmistamisel ning toimuvad kunstiline ühisaktsioon Ukraina kaitsjate toetuseks ja ukraina laulude kontsert.

Vaata ka pildigaleriid.

Ülikool kutsub endiselt üles toetama Ukraina üliõpilaste haridustee jätkamist Tartu Ülikoolis. Tänavu asub õppima üle 200 uue ukraina üliõpilase ja seega on jätkuv toetus äärmiselt tähtis.

Kunstniku kujutis kosmoseteleskoobist Ariel teel Lagrange'i punkti 2. 

Linnutee galaktikas tekib igal aastal vähemalt üks uus eksoplaneet

Kunstniku nägemus Arielist teel Lagrange'i punkti 2

Tartu muutub aprilli lõpus kosmosemissiooni keskuseks

täis kirjutatud vihik laual

Tartu Ülikooli keeleteaduse eriala on maailma 200 parima hulgas