Autor:
Andres Tennus

Teadmussiirdedoktorant ühendab töö ja õpingud

Teadmussiirdedoktorantuur pakub ettevõttele, ülikoolile ja doktorandile ainulaadset võimalust teha koostööd. Selle ilmekaks näiteks on Tartu Ülikooli teadmussiirdedoktorant Jaan Vihalemm, kes rakendab oma teadustöö tulemusi ettevõttes BiotaTec OÜ.

Image
Jaan Vihalemm
Jaan Vihalemm (autor: Andres Tennus)

Teadmussiirdedoktorantuur eristub traditsioonilisest doktoriõppest, pakkudes üliõpilasele võimalust ühitada õpingud erialase tööga era-, avalikus või kolmandas sektoris. „Õpet, eeskätt loenguid ja seminare, on doktorantuuris täpselt parajalt. See on ettevõttes töötamisele hea vaheldus,“ tõdes Vihalemm.

Vihalemma ülikooliõpingud on möödunud molekulaar- ja rakubioloogia instituudis. Praegu töötab ta lisaks BiotaTecis, mis tegeleb mikroorganismide abil jäätmetest haruldaste metallide eraldamise ehk bioleostamisega, et kasulikke materjale senisest keskkonnahoidlikumalt uuesti ringlusse võtta. Vihalemm uurib, kuidas saada haruldasi metalle kätte elektroonikaromust, näiteks trükkplaadist meie arvuti, telefoni või kodumasina sees.

Ettepaneku teadmussiirdedoktorantuur ette võtta tegi Vihalemmale tema teisel tööaastal BiotaTeci teadusjuht, Tartu Ülikooli üldise ja mikroobibiokeemia kaasprofessor Priit Jõers. Vihalemm haaras võimalusest kinni – talle pakuti huvitavat projekti, mis sobis doktoritöö teemaks ja haakus ettevõtte strateegiliste eesmärkidega, ning põnevat töökohta, kust ei pea doktoriõpinguteks vahepeal lahkuma.

Väärt koostöö igale osalisele

Teadmussiirdedoktorantuur ei rikasta ainult doktorandi akadeemilist kogemust, vaid on kasulik ka ülikoolile ja partnerorganisatsioonile. Ülikooli ja ettevõtte koostöös teaduspõhiste toodete ja teenuste arendamine ning spetsialistide oskuste täiendamine annab ettevõttele konkurentsieelise nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel turul. 

Image
Mikroorganismide säilituslahuse valmistamine BiotaTeci laboris
Jaan valmistab mikroorganismide säilituslahust (autor: Mariana Tulf)

Doktorandi juhendaja Priit Jõers rõhutas samuti teadmussiirdedoktorantuuri väärtust: see on investeering talentidesse ning edendab ettevõtte ja ülikooli ühistegevust. Näiteks saavad üliõpilased praktilise kursuse käigus kasutada BiotaTeci 1000-liitriseid reaktoreid, et tutvuda mikroorganismide kasvatamise võimalustega tööstuslikul pilootskaalal. Jõers leiab, et nii saab üliõpilastele tutvustada karjäärivõimalusi ettevõttes ja rikastada ülikooliharidust ajal, mil biomajandus ja mikroorganismidel põhinevad tööstusprotsessid on üha levinumad. „Et vältida Eesti mahajäämist, on meie majanduse arenguks hädavajalikud doktorikraadiga inimesed, kellel on kogemus nende protsesside rakendamiseks tööstuses,“ nentis Jõers.

Jaan Vihalemm on hea näide sellest, et teadmussiirdedoktorantuur on märkimisväärne samm edasi nii hariduses kui ka ettevõtluses: teadus- ja arendustegevus ei toimu ainult laboris, vaid on seotud päriselu probleemide lahendamisega. Tänu teadmussiirdedoktorantuurile saab tulevikus näha üha enam teaduspõhiseid ettevõtteid ja ettevõtlikke teadlasi ning suureneb Eesti rahvusvaheline konkurentsivõime.

Loe intervjuud Jaan Vihalemmaga molekulaar- ja rakubioloogia instituudi blogist.

Kuula Jaan Vihalemma ja Tartu Ülikooli õppeosakonna arendusnõuniku Monika Tasa intervjuud teadmussiirdedoktorantuuri võimaluste kohta Kuku raadio saatest „Teadus teab“.

Loe teadmussiirdedoktorantuurist lähemalt.


Teadmussiirdedoktorantuuri eesmärgid:

  • edendada ülikooli koostööd ettevõtete, avaliku ja kolmanda sektori asutustega;
  • rikastada ülikooli doktoriõpet ja koolitada välja tööturu vajadustele vastavaid tippspetsialiste;
  • suurendada teadustöö rakendatavust ja vastavust ühiskonna vajadusele;
  • suurendada teadus- ja arendustegevuse osakaalu ja võimekust ettevõtetes ja asutustes;
  • mitmekesistada doktori karjääriteed ning suurendada doktorikraadiga töötajate osakaalu ettevõtetes ja asutustes.

 

raha

Erasmus+ stipendium semestriõpinguteks

Marite Punapart kaitseb doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“

30. septembril kaitseb Marite Punapart oma doktoritööd „Effects of Valproate and Liraglutide in Rodent Models of Wolfram Syndrome: Emphasis on Transcriptomic Changes in the Renin-Angiotensin-Aldosterone System“.

Katrin Tomson-Johanson kaitseb doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“

23. august 2024 kell 12.00 kaitseb Katrin Tomson-Johanson doktoritööd „Impulsivity, serum lipids and serotonin-related functional gene variants“ (eesti keeles „Impulsiivsus, seerumi lipiidid ja serotoniinisüsteemi funktsionaalsed geenivariandid“).