TÜ teadlased: vaktsineerimine on kiireim viis rahulikuma elu juurde naasmiseks

TÜ rakulise immunoloogia professor Kai Kisand ja molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg kirjutasid, et AstraZeneca koroonavaktsiini ümber on olnud palju arusaamatust, kuid selge on see, et vaktsineerimine on kiireim viis eriti raskete haigusjuhtumite ennetamiseks ja tervishoiusüsteemi ülekoormuse leevendamiseks. Kui esimese kaitsesüstiga raskeid kõrvaltoimeid ei kaasnenud, pole põhjust teise vaktsiinidoosi suhtes kõhelda.

Vaktsiiniga seotud vastuoluliste sõnumite levikul on olnud kindlad põhjused. Esmalt soovitati Oxfordi Ülikooli teadlaste ja AstraZeneca koostöös loodud vaktsiini (uue nimega Vaxzevria) just noorematele, sest nappis andmeid selle kohta, kuidas mõjub vaktsiin eakamatele. Teada on, et vanematel inimestel ei teki vaktsineerimise järel üldiselt nii tõhusat kaitset kui noorematel. Õnneks on aga koroonavaktsiinidele ühtviisi omane see, et need pakuvad kõigile vanuserühmadele kaitset kõige raskemate haigusjuhtumite eest. Niipea kui selgus, et AstraZeneca vaktsiin on tõhus ka eakate puhul, oli igati mõistlik laiendada neilegi vaktsiini kasutamist.

Erinevalt AstraZenecast on mRNA vaktsiinide logistika keeruline. Seepärast on AstraZeneca lubamine riskirühmade vaktsineerimiseks perearstikeskustele suur kergendus. Mida rutem saame eakad vaktsineeritud, seda kiiremini langeb suurem koormus meditsiinisüsteemilt ega pea kartma, et teiste haigustega inimesed jäävad plaanilise ravi piiramise tõttu abita. Sama lugu on ühiskonnas strateegiliselt olulisi ülesandeid täitvate inimestega. Tervishoiutöötajate, õpetajate, politseinike ja päästetöötajate vaktsineeritusest sõltub ühiskonna oluliste funktsioonide toimimine.

Suurbritannia ja Iisraeli näitel vähendab vaktsineerimine nakatumist

Vaktsineerimise mõju epideemia kontrolli alla saamisel on hästi näha riikides, kus valdav osa riskirühmadest on juba kaitsesüsti saanud. Näiteks Suurbritannias on kasutusel nii Pfizeri kui ka AstraZeneca vaktsiin. Kaitsepookimine on pannud nakatunute arvu kiiresti vähenema. Eraldi tasub nimetada asjaolu, et kuigi haigustunnusteta või kergete sümptomitega Covid-19 ärahoidmises võib AstraZeneca vaktsiin olla pisut vähem tõhus kui Pfizeri või Moderna oma, siis vajaduse haiglaravi järele hoiab see vaktsiin juba esimese süsti järel ära 94% tõhususega.

Iisraelis vaktsineeriti kolme nädalaga 75% üle 60-aastastest. Sama aja jooksul kahanes selle vanuserühma haiglasse jõudvate nakatunute arv kolme neljandiku võrra. Praeguseks on Iisraeli üheksast miljonist inimesest saanud vaktsiini pea kaks kolmandikku. Tänu kiirele tegutsemisele vähenes päevane nakatunute arv algsetest ennustustest veelgi kiiremini. Kui Eestis on praegu esmastest testidest positiivsed umbes 10%, siis Iisraelis on see arv juba viimased paar nädalat alla ühe protsendi. Seega on näha, et vaktsiin toimib, olgu selleks Pfizer, mida kasutatakse Iisraelis, või AstraZeneca, mida süstitakse Inglismaal.

Vaktsiini raske kõrvaltoime on üliharuldane ja arstid oskavad aidata

Igal ravimil ja vaktsiinil on kõrvaltoimed. Nendest tuleb rääkida ja räägitaksegi. Hea näide ongi AstraZeneca vaktsiin, millel ilmnes üliharuldane kõrvaltoime, mis nüüdseks on juba ka vaktsiini infolehele jõudnud. Aju või kõhuõõne veenides tekkiva tromboosi esinemissagedus on vähem kui üks juhtum 100 000 vaktsineeritu kohta. Seda on täheldatud pigem alla 55-aastastel naistel. See tähendab, et terve Tartu linna ja selle lähiümbruse peale võib leiduda üks inimene, kellel selline kõrvaltoime tekiks.

Praeguseks on arstidel teada, kuidas selliste kõrvaltoimetega inimesi aidata. Samuti on välja selgitatud sekkumismeetodid, mis võivad haige olukorda halvemaks muuta ja millest tuleb kindlasti hoiduda. Ka vaktsineeritavaid inimesi osatakse selle kõrvaltoime märkamiseks paremini ette valmistada.

Miks selline ebatavaline tromboos tekib ja kuidas seda ära tunda?

Seda, kuidas jõuab immuunsüsteem vaktsiini süstimisest autoimmuunse reaktsioonini, alles uuritakse. Teada on, et seda immuunreaktsiooni vahendavad autoantikehad, mis aktiveerivad liiga palju trombotsüüte.

Praegune soovitus kasutada AstraZeneca vaktsiini eelkõige üle 60 aasta vanustel inimestel põhineb riskide ja kasu hindamisel. Covid-19-ga käib kaasas suur tromboosioht, mis ületab vaktsiini üliharuldase kõrvaltoime esinemissagedust mitu korda. Nimelt võib sajast koroonaga nakatunud inimesest saada sõltuvalt koroonahaiguse põdemise raskusastmest tromboosi kuni iga viies.

Uuringute andmeil ei ole üle 60-aastastel inimestel pärast kümnete miljonite AstraZeneca vaktsiinidooside süstimist trombooside hulk võrreldes populatsioonis esineva keskmise sagedusega tõusnud. Praeguseks on juba ka teada, et varasem tromboos ega ravi verevedeldajatega pole vaktsiini vastunäidustuseks.

Hea oleks üle vaadata ka riskid, mida AstraZeneca vaktsiin põhjustab noorematele.

Mida jälgida pärast vaktsineerimist?

Nüüd, kus on teada, milles AstraZeneca üliharuldane kõrvaltoime seisneb, on võimalik anda patsientidele soovitusi, mida pärast vaktsineerimist jälgida. Tromboosisümptomitest annavad patsiendile märku 4–20 päeva pärast vaktsiinisüsti tekkivad püsiv ja tugev peavalu, nägemishäired, jäsemete nõrkus või tundlikkushäire, hingeldus, tugev rindkere- või kõhuvalu, jäsemete turse ning verevalumid. Selliste sümptomite ilmnemisel peab kindlasti pöörduma arsti poole, kes saab määrata ravi.

Palavik, nõrkus ja peavalu 2–3 päeva pärast vaktsineerimist on normaalne. AstraZeneca vaktsiini puhul on sellised kõrvaltoimed tugevamad pärast esimest doosi, kuid need on normaalsed reaktsioonid, mis näitavad, et inimesel tekib korralik immuunvastus.

Immuunvastus küpseb aja jooksul ehk muutub tasahaaval kvaliteetsemaks. Sellele küpsemisele aitab kaasa see, kui immuunsüsteemile tutvustatakse haigustekitaja komponente ehk antigeene korduvalt. Seetõttu on vajalik saada teatud ajavahemiku järel teine doos vaktsiini.

Kui olete esimese vaktsiinidoosi juba AstraZenecaga saanud ja sellega raskeid kõrvaltoimeid ei kaasnenud, pole põhjust ka teise vaktsiinisüsti suhtes kõhelda. Ohtliku kõrvaltoime tekkimise tõenäosus järgmise doosi järel on veelgi väiksem kui esimese süsti puhul. Erinevate vaktsiinide kombineerimise kohta meil andmeid veel pole, sest uuringud alles käivad, seetõttu ei saa seda praegu soovitada.

Küll aga soovitame vaktsineerida esimesel sobival võimalusel, sest vaid nii saame viiruse seljatada ja rahuliku südamega tavapärase elu juurde tagasi pöörduda: käia koolis ja tööl, suhelda sõprade ja lähedastega ning kosutada väsinud keha ja vaimu puhkusereisil või kultuurisündmustel.

Rohkem teavet leiad siit.