Ülikoolide nõukogud asuvad koostama ühisavaldust Eesti kõrghariduse tuleviku kohta

Rektorite Nõukogu kutsel toimus 25. augustil esimest korda ajaloos kuue avalik-õigusliku ülikooli nõukogude ühisistung. Kohtumisel oldi üksmeelel selles, et Eesti ühiskonna toimetulek 21. sajandi väljakutsetega sõltub paljusti kõrgharidussüsteemi tugevusest.

Ligi 40 eri ülikoolide nõukogude liiget kokku toonud istungi keskmes oli kõrghariduse alarahastuse küsimus. Osalejad nentisid, et värskelt ametisse astunud koalitsiooni lubatud lisaraha võimaldab ülikoolidel küll finantskriisi ületada, ent ei too iseenesest kaasa märkimisväärset arenguhüpet kõrgharidussüsteemis. Puudub ka arusaam, milline kõrgharidussüsteem Eestit tulevikku viib. Eesti haridusvaldkonna arengukava 2021–2035 jääb selles küsimuses õhukeseks.

Eri valdkondade esindajad nõustusid, et kolmikpöörde (rohe-, digi- ja innovatsioonipööre) elluviimiseks peavad ka ülikoolid ise olema võimelised teisenema 21. sajandi ootustele vastavaks ning seda on vaja teha koostöös. Praegu on kriitiline aeg kokku leppida, milliseid eesmärke peaks Eesti kõrgharidus täitma ja kuidas seda saavutada. Neid küsimusi asutakse lahkama ühises pöördumises, millega ülikoolide nõukogud soovivad avalikkuse ette tulla juba kuu pärast.

Ülikoole ühiskonnaga sidustavad nõukogud koosnevad Haridus- ja Teadusministeeriumi määratud ülikoolivälistest inimestest, senatite valitud akadeemilistest töötajatest ja teaduste akadeemia esindajast. Nõukogu vastutab ülikooli majandustegevuse ja pikaajalise arengu eest. Muu hulgas kinnitab nõukogu ülikooli põhikirja ning võtab vastu ülikooli arengukava ja eelarve.

Ülikoolide nõukogude ühisistungile eelnes laiem arutelu Eesti kõrghariduse tuleviku üle. Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) rektor Tiit Land rääkis president Alar Karise ja Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni presidendi Michael Murphyga ülikoolide rollidest ja ambitsioonidest mitte üksnes Eestis, vaid kogu Euroopas. Tartu Ülikooli (TÜ) nõukogu liige, Groningeni Ülikooli emeriitrektor ja praegune rahandusökonoomika professor Elmer Sterken lahkas kõrghariduse rahastamise küsimusi.

Ülikoolides sündiva teadmise jõudmisest ühiskonda rääkis Tallinna Ülikooli (TLÜ) rektor Tõnu Viik koos haridus- ja teadusminister Tõnis Lukase, TLÜ nõukogu esimehe ning 5.0 Roboticsi kaasasutaja Taavi Lauri ning TÜ nõukogu liikme ja UniTartu Ventures OÜ nõukogu esimehe Heidi Kakkoga.

Selle üle, kuidas jõuavad ühiskonnast ülikooli inimesed, ideed ja rahastamine ning missugune on ülikooli nõukogu roll, arutlesid TÜ rektori Toomas Asseri eestvedamisel TÜ nõukogu esimees ja AS-i Chemi-Pharm juhataja Ruth Oltjer, TTÜ nõukogu liige ja Helsingi Ülikooli biotehnoloogia professor Mart Saarma ning TLÜ nõukogu liige ja telekultuuri külalisprofessor Hagi Šein.

Arutelu saab Youtube'ist järelvaadata.