Vaata, millised näevad välja eestlaste valmistatud kaamerad, mis saadetakse NASA missiooniga Kuule

Tartu Ülikooli hargettevõttel Crystalspace on valminud stereokaamerate lennumudelid NASA juhitud programmi Artemis jaoks. Kaamerad saadetakse NASA koostööpartnerile Maxar Technologies ja ühendatakse robotkäega, mis hakkab paari aasta pärast Kuu peal pinnaseproove võtma.

Crystalspace’i asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul on Eesti esimene Kuu-projekt jõudnud edukalt lõpule. „Nüüd jääme ootama, mil Eestis valminud kaamerad NASA missiooniga Kuule lendavad. Meie töö on tehtud,“ on Viru rahul, lisades, et jooksvalt pakuvad eestlased siiski tuge kaamerate käitamiseks ja tarkvara uuendamiseks.

„Loodan, et see projekt sillutab Eestis teed ka teistele kosmoseprojektidele riistvara vallas. Suutsime koos partneritega ülipingelisest graafikust hoolimata valmistada toimiva kaameralahenduse, mis läheb Eesti esimese tehnoloogiana Kuule. Projektis osalemine on meile suur au ja tõestus, et Eesti tööstus suudab toota tipptasemel kosmosetehnoloogiat,“ kinnitas Viru.

Tehnoloogiajuhi sõnul on huvi Crystalspace’i kaamerate vastu pärast edukat Kuu kaamerate projekti kasvanud. „Oleme maailmas üks vähestest, kes suudab toota väga töökindlaid väikeseid kaamerasüsteeme. Neid on vaja igal kosmosemissioonil, seega loodame, et saame tulevikus enda kaameraid veel Kuule või isegi Marsile saata,“ rääkis Viru.

Ka Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessori Mihkel Pajusalu sõnul suudaksid Eesti ettevõtted ja teadusasutused kosmosevaldkonnas ühiselt veel palju korda saata. „Eestil on kosmoseriigina ette näidata juba mitu edulugu. NASA ja Euroopa Kosmoseagentuuri projektides osalemise mõju on Eestile hindamatu väärtusega nii innovatsiooni kiirendamisel kui ka riigi maine jaoks,“ ütles Pajusalu.

Crystalspace’i arenduspartneri Krakuli juht Jaan Hendrik Murumets tunnustas kogu meeskonda ja kõiki koostööpartnereid. „Meil olid projekti kaasatud Eesti parimad iga töölõigu jaoks, alates arendusest ja disainist kuni tootmise ning katsetusteni. Paljudel oli ka varasem kogemus kosmosetööstusega. See oligi üks projekti edu eelduseid, sest kõik teadsid täpselt, mida teha, ning suutsid ajagraafikus püsida,“ kiitis Murumets.

Kaamera mehaanika disainiti Inseros ja toodeti Radiuses, Krakulis tehti elektroonikadisain ja osa tarkvarast koostöös Tauriaga, elektroonikakomponendid toodeti Incapis. Süsteem ühendati kokku Krakulis ja katsed tehti Tartu Ülikooli Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris.

Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies, et valmistada stereokaamerad NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks. Missioon rajab teed, et jõuda 2024. aastal taas Kuule ja 2028. aastal esimest korda Marsile.

Lisateave: Tartu Ülikooli hargettevõte Crystalspace, 521 1145, press [ät] crystalspace.eu